Talve saabudes tasub üle vaadata oma rõdul või terrassil pottides kasvavad taimed. Taimede juured vajavad kaitset läbikülmumise eest.
Kõige lihtsam on võimaluse korral potid maasse kaevata. Paljudel aga see võimalus puudub. Hea on kasutada spetsiaalseid külma eest kaitsvaid potte.
Külmapott termopott

 

Spetsiaalsed potid kaitsevad taime juuri läbi külmumise eest ja suvisel ajal ka ülekuumenemise eest.

Kui taimed on juba istutatud keraamilistesse pottidesse ja poti siseküljele ei ole lisatud soojustuskihti, siis tuleb appi võtta käepärased materjalid ja pottide ümber ning alla panna soojustuskiht näiteks penoplastist, õlgedest, vildist, pakasekaitsekangast.

Jutekangas külmakaitse    Penoplast külmakaitse

Ära ei tohi unustada varakevadist kastmist!
Nii nagu okaspuud on hädas külmunud mulla ja veepuuduse ning ereda varakevadise aurustumisega, vajavad ka konteinertaimed vett, et mitte ära kuivada. Isegi siis, kui tundub, et nad veel ei kasva.

Kui aiatööd tehtud saavad, siis leiate Juhani Puukooli osavad aednikud istikuäridest punumas jõulupärgasid ja vanikuid. Valmistame erinevaid looduslikest materjalidest pühadedekoratsioone.
Kui soovite just kindla suurusega pärga või vanikut, mis sobib ideaalselt Teie ruumidesse, siis võtke julgelt ühendust lähima istikuäriga ja andke oma tellimus aegsasti teada. Soovi korral saab tellida ka transporti.

Jõulupuud

Alates 1. advendist on Juhani Puukooli istikuärides müügil jõulupuud.
Vajadusel saame pakkuda jõulupuu kohale toomiseks transporti. Lisaks on võimalik juurde osta kuusejalg ja valguskett.

Eesti kuuskHarilik kuusk

Juhani Puukoolis müügil olevad kuused on kasvanud Lõuna-Eesti istanduses. Puud on regulaarselt hooldatud ja lõigatud niimoodi, et nad oleksid tihedad ja ühtlased.

 

Kaukaasia nulgKaukaasia nulg

Maailmas kõige enam levinud jõulupuu. Meie puukoolis müügil olevad puud on pärit Taani istandusest. Nulu eeliseks on see, et närtsides ei pudene okkad maha.

 

Jõulupuu hooldamine

Enne tuppa toomist lase jõulupuul toasoojaga harjuda. Kui õues on miinuskraadid, jäta jõulupuu koridori või garaaži sulama. Enne jõulupuu vette panemist sae tüve jupike paar cm lühemaks ja aseta puu koheselt vette. Vesi võiks olla soe, nii umbes 50-60 kraadi. Esimesel kolmel päeval tahab jõulupuu palju juua, 1,5-2,5 liitrit päevas. Hiljem juba vähem. Jälgi, et kuusk ei jääks kuivale. Aseta jõulupuu küttekehast võimalikult kaugele.
Veelgi rohkem infot jõulupuu valiku ja hoolduse kohta leiate siit: JÕULUPUU VALIK JA HOOLDUS

Et oma toidulauale uute maitseelamustega särtsu anda, võib julgelt katsetada mitmesuguste maitsetaimede kasvatamist nii aknalaual kui ka peenras. Maitsetaimed vajavad vähe hoolt ja neid on lihtne kasvatada. Lisaks sobivad nad suurepäraselt ilupeenrasse teiste püsilillede ja põõsaste vahele. Samuti on maitsetaimi hea istutada terrassipottidesse ja aknakastidesse, kus need on toidu valmistamise ajal kohe käepärast. Siin on väike valik taimedest, mis sobivad ka algajale aednikule.

 

Karulauk Karulauk (Allium ursinum)
Looduslikult salumetsades kasvav karulauk on kaitsealune taim. Koduaedades on selle kasvatamine veel vähe levinud. Lehtedel on tugev küüslaugumaitse ja -lõhn ning ka taime toime on võrreldav küüslauguga. Köögis on karulauk populaarne maitsetaim.
Mugullauk Mugullauk ‘Neko’ (Allium tuberosum)
Mugullauk on puhmikuline peene küüslaugumaitsega püsik, mida süües ei jää suhu ebameeldivat küüslaugulõhna. Taime kitsad lehed lõhnavad aromaatselt. Sort on produktiivne ja paljuneb ka isekülvist. Mugullauk sobib maitsevõisse, kartuli- ja munatoitude ning kohupiimavõileibade juurde.
Apteegitill ‘Purpureum’ (Foeniculum vulgare)
Kiiresti kasvav kompaktne punaka mugulaga ja graatsilise purpurpunase lehestikuga aromaatne vürtsikas maitsetaim. Eelistab niiskemat huumusrikast pinnast. Toiduks võib tarvitada nii lehti kui ka mugulat.
Tähklavendel ‘Hidcote Blue’ (Lavandula angustifolia)
Igihaljas kompaktne puhmik. Lehed on väiksed, hõbehallid ja lõhnavad. Õitseb juunist augustini, õied on sügavsinised. Tähklavendel kasvab hästi kuivemapoolses aiamullas või liivasel pinnasel. Talvel ei talu ta liigniiskust. Sobib kääbushekiks, ääristamiseks, nõmmeaedadesse, kuivmüürile. Talub hästi pügamist. Tähklavendel on suhteliselt tugeva maitsega, mistõttu tuleks sellega toitudes ettevaatlikult ümber käia. Sobib linnulihaga, võib kasutada kalaroogades ja kastmetes.
Piparmünt (Mentha piperita)
Lavendellillade õitega piparmündile sobib tavaline aiamuld ning ta eelistab päikselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Mündist saab väga tugeva maitse ja lõhnaga tee. Piparmünti on parem kasvatada suletud alal, kuna ta levib pidurdamatult!
Sidrun-liivatee ‘Orange’ (Thymus x citridorus)
Lehtedel tugev apelsini meenutav lõhn. Õied lavendelroosad. Õitseb juunist augustini. Armastab päikest ja eelistab kuivemapoolset kehvemat mulda. Suurepärane maitsetaim!
Harilik pune ‘Aureum’ (Origanum vulgare)
Puhmikuline, madal, laiuva kasvukujuga kollaseleheline sort armastab parasniiskeid muldi ning täispäikselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Pune on Vahemere ja Mehhiko köögi lemmikürt, see sobib hästi pitsade, kala ja liha maitsestamiseks, taimetoitudesse ning risotosse. Tugevalõhnaline maitsetaim säilitab aroomi ka kuivatatult.
Aedsalvei ‘Tricolor’ (Salvia officinalis)
Uhke lehestiku ja lopsaka kasvuga igihaljas puhmikuline. Hallikasrohelised lehed on algul roosa, hiljem kreemika servaga, õied on purpurset tooni. Aedsalvei eelistab päikselist kasvukohta ning lepib kuivemapoolse kehvema mulla või tavalise aiamullaga. Aedsalveid kasutatakse salatite, pajaroogade, seene- ja makaronitoitude ning pitsade maitsestamiseks. Eriti hea on see koos sealihaga, sest see „värskendab” rasva maitset.

 

 

Alustama peaks asukohast, kuhu puu plaanitakse istutada. Arvesse tuleks võtta aia suurust, mullastikku ja mikrokliimat. Vastavalt valitud koha eripäradele tuleb tihti valida ka erinevate liikide vahel. Puud ei tohiks istutada liiga lähedale hoonetele, seintele, kuna seal ei pruugi olla piisavalt valgust ja toitaineid; samuti võivad puu juured vigastada vundamenti, torusid.

Uurida tuleb kindlasti soovitud puu vajadusi kasvukoha suhtes. Paljude liikide kääbus- ja kirjulehised sordid on nõudlikumad kui nende looduses kasvavad liigikaaslased.

Kõige parem aeg puu istutamiseks on sügis või kevad. Sügisel istutades juurdub puu hästi, see tagab tuleval aastal parema kasvu ja põuakindluse. Kevadel tasub istutada õrnemaid taimi, sedasi saab puu harjuda kasvukohaga ja koguda jõudu eelseisvaks talveks.

Ilupuu istutamine, puu istutamineEnamik puukoolides müüdavatest ilupuude istikutest on konteineristikud ning harjunud kohaliku kliimaga (on talvitunud kohapeal), nad on koheselt istutamiseks valmis. Konteineris kasvavat istikut on kõige mugavam mulda panna, seda võib teha terve aasta vältel (kui maa on sula, kuid mitte põua ajal) ning taime juured ei saa kannatada.

Väikse ja keskmise kasvuga puid võib julgelt kasvatada ka anumas (potis, kastis rõdul või trepil). Hästi sobivad selleks näiteks erinevad okaspuude kääbusvormid, nendega saab kombineerida erinevaid suve- ja püsililli, tulemuseks on suurepärane kompositsioon, mis sobib näiteks terrassile või siseaeda. Samuti sobivad anumas kasvatamiseks erinevate lehtpuude leina- ja kääbusvormid ning nõudlikumad liigid, mida saab talvel kinni katta ja vajadusel jahedasse siseruumi tuua. Kui soovite kasvatada puud kinnises anumas, peavad sel kindlasti olema põhjas augud ja põhjas kruusa vms materjali drenaaziks. Unustada ei tohiks väetamist ja kastmist, seda eriti palaval suvel.(Talvel tuleks hoida substraat peaaegu kuiv.) Õuetaimi ei ole soovitatav toas kasvatada, kuna vähene valgus ning kuiv õhk saavad puule saatuslikuks.

Puu vajab peale istutamist hoolikat kastmist, väetamist ja rohimist või multšimist. Anumasse istutatud puudel tuleks lisaks vahetada pealmist mulda, kasulik on neid ka ümber istutada. Kui aias liigub loomi, tuleb noori puid kaitsta – selleks sobivad aianduskeskustes müüdavad plastkaitsed; traatvõrgust saab kaitseaia valmistada ise. Puu võra tasub aeg-ajalt üle vaadata ning eemaldada vigastatud, haiged, surnud või risti kasvavad oksad. Lõigata tuleb välimiste punga(de) pealt neid vigastamata. Vahelduvate pungadega võrsel tuleb lõige teha kaldu, et vesi ei jääks pidama; sedasi on haigestumise oht väiksem.

Istutamisel tuleks istutuskohta kaevata juurepallist 3-4 korda suurema läbimõõduga auk. Segage mulda komposti ning pange seda ka augu põhja. Kevadel tasub istutusmulda segada ka pikaajalist väetist, sedasi saab kasv kiire alguse. Kui istutate puud raskesse savimulda, tasub augu seinu ja põhja kobestada, et puu saaks paremini juurduda. Tuulisesse kohta istutatud puu tuleb toestada, post lüüakse sellesse külge, kust tuul kõige enam puhub. Kindlasti tuleb istutamisel jälgida, et puu jääks sama sügavale, kui see oli enne konteineris ning taime on vaja ohtralt kasta.

Ploomisortide vastastikune tolmlemine

 

Sort Vilja mass (g) Värvus Viljumine oma tolmuga Parimad tolmuandjad Valmimisaeg
Ave 44 Lillakaspunane Rahuldav Edinburgh,
E. Leppermann
Aug. lõpus
Arthur 21 Lillakaspunane Steriilne Edinburgh,
E. Leppermann
Aug. lõpus
Edinburgh 35-40 Punakaslilla Isetolmleja E. Leppermann Sept. alguses
Emma Leppermann 25-40 Roosa Isetolmleja Edinburgh, Ave Aug. lõpus
Euraasia 21 30 Pruunikaspunane Nõrk isetolmleja E. Leppermann Aug. keskel
Julius 33 Roosakaslilla Rahuldav Suhkruploom, Victoria Aug. alguses
Kadri 28 Lilla Steriilne Edinburgh,
E. Leppermann
Aug. lõpus
Liisu 32 Lillakaspunane Steriilne Edinburgh,
E. Leppermann, Tartu punane
Aug. keskel
Liivi kollane munaploom 28-30 Kollane Steriilne Märjamaa, Tartu punane, Kihelkonna Sept. alguses
Noarootsi punane 20 Roosakaspunane Isetolmleja Hiiu sinine, Perdrigon Sept. alguses
Perdrigon 35 Lilla Rahuldav Kihelkonna, Noarootsi punane Sept. keskel
Polli Emma 30 Kollakasroosa Steriilne Edinburgh,
E. Leppermann, Tartu punane
Sept. alguses
Polli munaploom 49 Lillakasroosa Steriilne Märjamaa, Kihelkonna, Perdrigon Aug. lõpus
Polli viljakas 37 Kollakasroheline Rahuldav Vilnor, Wilhelmine Späth Aug. keskel
Pärnu sinine 25 Lilla Steriilne Vilnor, Wilhelmine Späth Sept. alguses
Renklod Jenikejeva 36 Pruunikaslilla Rahuldav Renklod Haritonovoi Sept. alguses
Renklod Haritonovoi 45 Tumesinine Isetolmleja Renklod Jenikejeva, Sargen Sept. alguses
Renklod rannii 40 Rohekaskollane Isetolmleja Ave, Vilnor, Polli viljakas Aug. lõpus
Smolinka 40 Punakaslilla Nõrk isetolmleja Edinburgh, Tartu punane Aug. lõpus
Suhkruploom 20 Lilla Rahuldav Victoria, Wilhelmine Späth Aug. algus
Suur Tõll 50 Rohekaskollane Steriilne Edinburgh, Noarootsi punane Aug. lõpus
Tartu punane 35 Lillakaspunane Isetolmleja E. Leppermann, Ave Sept. alguses
Victoria >40 Lillakasroosa Isetolmleja Wilhelmine Späth, Suhkruploom Sept. keskel
Vilmitar 30-35 Kollakasroosa Rahuldav Edinburgh,
E. Leppermann
Aug. lõpus
Vilnor 22 Tumesinine Rahuldav Edinburgh, Polli viljakas Aug. lõpus
Wilhelmine Späth 20 Mustjassinine Rahuldav Victoria, Vilnor Sept. alguses
Zaretsnaja rannjaja 45 Punakaslilla Steriilne Renklood Haritonovoi, Agen Aug. keskel
Amitar 35 Punakaslilla Rahuldav Polli viljakas, Edinburgh, Ave Aug. lõpus
Althanni renklood 33 Pruunikaspunane Steriilne Victoria, Quillinsi renklood Aug. lõpus
Esloni varane 30 Mustjaslilla Nõrk isetolmleja Polli viljakas, Polli varane Aug. keskel
Eve 30 Tumelilla Rahuldav Ave, Polli viljakas,
E. Leppermann
Aug. keskel
Hiiu sinine 15 Lillakasmust Isetolmleja Sept. alguses
Kaidi 35 Punakaslilla Steriilne Wilhelmine Späth, Victoria Aug. lõpus
Kihelkonna 35 Pruunikaspunane Isetolmleja Sept. lõpus
Kressu 30 Pruunikaslilla Steriilne E. Leppermann, Edinburgh Juuli lõpus
Mari 20 Tumelilla Rahuldav Polli viljakas, Euraasia 21 Aug. lõpus
Polli varane 15 Pruunikaslilla Rahuldav Polli viljakas, Victoria Juuli lõpus
Sargen 20 Tumelilla Rahuldav Victoria, Ave, Polli viljakas Sept. alguses
Märjamaa 20 Punakasroosa Isetolmleja Sept. keskel
Ouillinsi renklood 25 Kollakasroheline Rahuldav Edinburgh
E. Leppermann, Ave
Sept. keskel
Kubanskaja kometa 30-40 Pruunikaspunane Nõrk isetolmleja Mara, alõtsa vormid ja sordid Aug. keskel
NB! Nimekiri on informatiivne. Ploomipuude alt leiate sordid, mis on meie istikuärides saadaval.

Koduaia esimene õunapuu.

Viljapuude ja marjade kasvatamine koduaias on taas populaarseks saamas. Eestis on aed-õunapuu levinuim ja kõige külmakindlam viljapuu . On teada, et õunapuid kasvatati Eestis kloostrite juures juba keskajal. Sealt hakkasid õunapuusordid levima ka mõisa- ja taluaedadesse ning 17. sajandist on teada juba umbes 60 sorti. Saja aasta vanustest sortidest on Eestimaa aedades tänapäevani enim tuntud ‘Valge Klaarõun’, ‘Martsipan’, ‘Suislepp’, ‘Liivi Kuldrenett’, ‘Pärnu Tuviõun’, ‘Sügisjoonik’ ja ‘Antonovka’.

Viljapuude sordivalik märksa laiem ning vanade teada-tuntud sortide kõrvale lisandub järjest uusi, mis on tihti paremate omadustega kui nende esivanemad.

Väärtuslik õun on ilusa välimusega, maitsev, haigus- ning külmakindel.

Vajadus eraldada paljudest tuntud puuviljasortidest olulisemad, tekkis Eestis juba 19. sajandi lõpus. Väga heaks abivahendiks sobivate sortide leidmisel on puuvilja- ja marjakultuuride soovitussortiment. Siia kuuluvad sordid on olnud katsetuses või kasvatuses juba hulk aastaid. Selle aja jooksul on nad näidanud, et sobivad meie oludesse. Koduaedades kasvatamiseks soovitatakse haiguskindlamaid sorte, mille puhul saab läbi vähese keemilise taimekaitsega..

Suviõunad

Vanade teada-tuntud õunasortide kõrval väärib tähelepanu Asta Kase aretatud ’Kasper’. Puu on varajase viljakandealgusega, suure saagikusega, talvele vastupidav. Vili on mahlane, magushapu, meeldivalt vürtsikas. Lisaks heale maitsele tuleb koduaias selle sordi vooruseks lugeda ebaühtlast valmimist – õunad on tarbimisküpsed alates augustist ning säilivad kuni paar kuud.

 

‘Kasper’

Soome sortidest väärib kiitust ’Pirja’. Puu on saagikas, hakkab vara vilja kandma, hea talvekindlusega. Väga meeldiva aromaatse hapuka maitsega, tarbimisküps juba juuli lõpus. Puuduseks kärntõvele vastuvõtlikkus ning väikesevõitu vili. Väga hea magus ja aromaatne Soome päritolu suvesort on ka ’Make’. Viljad on suured punasetriibulised, puu ise on varaviljuv ja saagikas.

Sügisõunad

Praegu üks levinumaid sügisõunu nii Eestis kui Lätis on ’Tiina’. Selle sordi vooruseks on väga hea magus maitse,varajane viljakande algus ning talvekindlus. Viljad on rohekaskollase põhivärvusega, päikesepoolset külge katab ilus vaarikapuna. Koristatakse septembri keskpaiku, Lõuna-Eestis enamasti kuu esimesel poolel ning säilivad heades tingimustes jaanuarini. Silmapaistvalt ilusa värvumisega ja saagikas uudissort on ’Krista’. Viljaliha on magushapu, mahlane ja hea maitsega. Õunad saavad koristusküpseks septembri esimesel poolel. Tarbimisaeg oktoobrist detsembrini (heas hoidlas ka märtsini).

Väärtusliku lauaõunana on soovitatud ka sorti ’Koit’. Vili valkjaskollane, kattevärvuseks imeilus roosakas marmoreeringuga sarnanev puna. Viljaliha mahlane, magushapu. Tarbimisaeg septembrist detsembrini. Puuduseks on hiline viljakande algus.

Väga ilusa välimuse ning maitsega on ka Leedu päritolu sort ’Auksis’. Puu on varaviljuv, saagikas, talvekindel ning kärntõvesse nakatub vähe. Vilja helekollast põhivärvust katab vähemalt pooles ulatuses karmiinpuna. Viljaliha kollane, magushapu, mahlane.

Taliõunad

Talisortidest on väga hea talvekindlusega ja saagikas lauaõuna sort ’Katre’. Vili on suur, punane träpsuline kattevärvus katab kogu vilja pinda või osa sellest. Viljaliha mahlane, magushapu. Pisut varajasema valmivusega taliõuna sort on varajase viljakande algusega, haigus- ning talvekindel ’Liivika’. Vili piklik, põhivärvus rohekaskollane, kattevärvus esineb väiksemal osal õuna pinnast kas erksa või nõrga punana. Tarbimisaeg oktoobrist märtsini.

Mida teada istikut ostes ja istutades:

  • Osta üksnes tunnustatud puukoolist
  • Puu istutuskoha valik – tuleb arvestada täiskasvanud puu suurusega, samuti sobiva pinnasega.
  • Õunapuu kasvukohas ei tohi olla kevadeti seisvat vett, samuti ei tohiks koht olla tuultele täielikult avatud.
  • Ideealne oleks ka pidev päikesevalgus enamuse päevast.
  • Potis kasvatatud istikut võib istutada kevadest sügiseni.
  • Istikut valides tuleks eelistada igas suunas harunevat, tugevat, kenade lehtede ning pungadega ja vigastamata koorega puud.
  • Puu kasvutugevus oleneb sordist ja pookealusest, millele vastav sort on poogitud. Keskmisekasvulisele alusele poogitud puu kasvab umbes 3-3,5 m kõrguseks, tugevakasvulisel alusel aga kuni 5 m kõrguseks. Kuid kõigi viljapuude kasvu reguleeritakse kujundus- ja harvenduslõikusega.
  • Keskmisekasvulisel alusel õunapuude vaheks reas piisab 3 meetrist.
  • Puu istutamisel tuleks jälgida, et pookekoht jääks mulla pinnale.
  • Istutusauku tuleks istutamisel lisada kõdusõnnikut või komposti
  • Vastistutatud puud tuleks kindlasti kasta vähemalt kuu aja jooksul. Väetamisega on parem pigem oodata kuniks juurekava on korralikult arenema hakanud, ehk kuni kuu.

Roosiampli hooldamine

Näpunäiteid roosiampli hooldamiseks

  • Ära vii amplit kohe kõrvetava päikese kätte – hoia teda 4-5 päeva varjulisemas kohas
  • Ära lase mullal läbi kuivada
  • Väeta 1 kord kuus roosiväetisega
  • Lõika maha äraõitsenud õied – nii arenevad uued uued õied kiiremini
  • Kui märkad taimel seenhaigusi, pritsi Topasiga
  • Kui märkad taimel kahjureid, pritsi Karate Zeon või NeemAzal lahusega
  • Septembris võid istutada roosi peenrasse või viia novembris keldrisse, kus temperatuur võiks jääda -2 kuni 0 kraadi vahele
  • Sügisel lõika taime kindlasti tugevalt tagasi
  • Kevadel vaheta muld ja istuta taim amplisse tagasi
Roosi istutusvõtteid tutvustab Ülle Pekk:

Puukoolis kasutatakse juurepalli moodustamiseks võrku. See on iselagunevast materjalist.

Istutamisel toimi nii:

1) Valmista ette istutusauk. Olenevalt pinnasest lisa istutusauku komposti, kõdusõnnikut, stardiväetist.

2) Võta ära ümbrispott või kilekott. Ära eemalda võrkkotti – see hoiab mullapalli koos. Võrkkott läheb istutamisel mulda ja ei takista juurte arengut.

3) Täida istutusauk hea mullaga. Tihenda muld.

4) Kasta hoolikalt.

Eemalda kileVõrk läheb mulda

Juhani Puukooli viljapuude tootejuht Ülle Pekk tutvustab Eesti aedade uut ja põnevat hitt-taime: sammasõunapuud

Veelgi pikemat ja põhjalikumat tutvustust saab vaadata siit:
Aia elu: Sammasõunapuu. Ülle Pekk