Ka sel kevadel võite leida Juhani Puukooli taimi erinevatel Eesti turgudel ja laatadel.  Tellimused palume esitada hiljemalt eelmise päeva lõunaks.

Laatade ja turgude nimekiri ei ole lõplik. Müügikohti võib jooksvalt lisanduda.

Aprill 2019

  • 19.04 Viljandi turg
  • 20.04 Võru turg
  • 27.04 Võru turg
  • 27.04 Kärdla turg (tellimused Ivar Lepmets ivar@juhanipuukool.ee tel 5342 4486)
  • 28.04 Viljandi turg

Võru ja Viljandi turu tellimused Maire Kama maire@juhanipuukool.ee tel 524 0592

Mai 2019

  • 4.05 Võru turg
  • 10-18.05 iga päev Rakvere Põhja keskus (tellimused Ivar Lepmets ivar@juhanipuukool.ee tel 5342 4486)
  • 11.05 Võru turg
  • 17-19.05 Türi Lillelaat (tellimused Tiina Rehema tiina@juhanipuukool.ee tel 5298032)
  • 18.05 Võru turg
  • 24-25.05 Kuressaare Aianduspäevad

Võru turu ja Kuressaare Aianduspäevade tellimused Maire Kama maire@juhanipuukool.ee tel 524 0592

Juuni 2019

  • 1.06 Kärdla turg (tellimused Ivar Lepmets ivar@juhanipuukool.ee tel 5342 4486)
  • 1.06 Võru turg
  • 8.06 Võru turg
  • 15.06 Võru turg

Võru turu tellimused Maire Kama maire@juhanipuukool.ee tel 524 0592

Eesti metsade raiemahud on juba pikemat aega avalikkuse tähelepanu all. Samas on Eesti Arengufondi kasutusest väljas oleva põllumajandusmaa 2014. aasta  analüüsi kohaselt ligikaudu veerand 1,2 miljonist hektarist põllumajandusmaast kasutamata. Metsakultuurid on hea võimalus võtta taas kasutusse sööti jäänud põllumaad, aidates nõnda väärtustada muidu jõude seisvat suurt loodusvara.

PUUPÕLD ei ole mets, ega peagi olema.

Kui räägime Eestis puupõldudest, siis puupõldudeks võiks kvalifitseeruda Eesti Maaülikooli professor Veiko Uri sõnul hübriidhaavaistandused.

Eesti vanimad hübriidhaavikud on saanud 20-aastaseks. Tegu on ühe viimasel ajal põhjalikumalt uuritud puuliigiga Eestis üldse. Sel teemal on kaitstud mitu doktoritööd ja avaldatud hulk artikleid. Eestis rajatud kokku umbes 1000 hektarit hübriidhaavakultuure, kõik endistele põllumajandusmaadele.

Hübriidhaab

Hübriidhaab (Populus tremula x tremuloides) ei ole päris võõrliik ega ka mitte mõni tundmatu GMO. Ameerika haab ja harilik haab on bioloogiliselt väga lähedased liigid. Osa teadlasi soovitab neid käsitleda isegi ühe liigina.

Hübriidhaavaga ei tohiks seostada ohte, mida tavaliselt nähakse võõrliikides, eelkõige võimalust, et ta osutub invasiivseks, s.t. hakkab ohustama meie loodust.

Hübriidhaab kasvab meie kliimas väga kiiresti: seda soovitatakse majandada vaid 25-30 aastase raieringiga, tootmaks paberipuitu ja haavapalki.

Raieküpsetes hübriidhaavikutes on südamemädaniku kahjustusi tunduvalt vähem kui raieküpsetes hariliku või ameerika haava puistutes. Metsapuistutes hakkab harilik haab nakatuma seenhaigustesse tavaliselt 25–35 aasta vanuses, hübriidhaavik on aga sellises vanuses juba raieküps.

Säästame põlismetsi

Puidu tootmine istandikes aitab vähendada raieid tavametsades, kus näiteks haabadel on oluline roll loodusliku mitmekesisuse hoius.

Energiapuit ja selle tootmine lühikese raieringiga majandatavatest lehtpuuistandikest võiks aidata Eestil, kui Euroopa Liidu liikmel, täita kohustust suurendada taastuvatest allikatest toodetava energia osakaal aastaks 2020 kahekümne protsendini.

Tegelikult kasvab üle poole Eesti metsadest juba praegugi maadel, mis on kunagi olnud põllumajanduslikus kasutuses.

Põlismets

Tulu

Eestis kasvab hübriidhaab väga kiiresti. Raieküpsest hübriidhaavikust  võib loota 300 tihumeetrit paberipuitu hektarilt. Võrreldes teiste kodumaiste kiirekasvuliste lehtpuudega (arukask, hall lepp, harilik haab) on hübriidhaab suurem üksikpuu mõõtmete poolest.  Kultuuride tüvepuidu hektaritagavara 10 aasta vanuses oli nendega sarnane.

Seega saab hübriidhaava istandikke rajada harvemalt istutades ja väiksemate rajamiskuludega.

– – – –

Taimede ettetellimine ja lisainfo:
Forestplant.com

Ivar Lepmets +372 5342 4486   ivar@juhanipuukool.ee

 

Lisaks võtavad tellimusi vastu ja väljastavad taimi kõik meie istikuärid.
Istikuäride kontaktid

Elupuud on jätkuvalt kõige populaarsemad igihaljad hekitaimed.

Enamus Eestis turustatud taimedest on kasvanud Hollandis või Saksamaal. Miks mitte Eestis?

Vastus on lihtne: sealsete riikide pehmem kliima ja pikem kasvuperiood lubab taimedel saada müügikõlbulikuks varem kui Eesti lühikese suvega põhjamaises kliimas. Kui meil on heal aastal kõige populaarsema sordi ‘Brabant’ aastane juurdekasv 30-50 cm ringis, siis Hollandis võib see ulatuda kuni 80 cm-ni. Juba vähem kui kolme aastaga on 1,5 m kõrgune puu olemas!

Seevastu Eestis kulub selleks vähemalt 5-6 aastat. Sellise kasvukiiruse juures tuleb lõivu maksta puu enda ja puidu tihedusele.  Kuid soodne hind korvab riski, et mõni puu ei kohane meie kliimaga.

Eestis kasvanud elupuid soovitame eelkõige soolotaimedeks ja vanematesse hekkidesse asendusistutuseks. Nad on tihedamad, võra on laiem ja juurepall tugevam. Taimed kasvad meie enda Võrtsjärve-äärses puukoolis ja valitakse alati spetsiaalselt kliendi soovist lähtudes.

Masinaga väljakaevamineVeel üks võimalus taimede tootmisel kokku hoida on kasutada masinaid. Enamasti on kõik kuni 1,5 m kõrgused puud pakendatud Hollandis masinaga. Ehk masin lõikab valimatult kindla suurusega suutäie mulda maast välja ja pakendab selle võrku või muusse pakkematerjali. Masin ei kontrolli, kas seal on ikka kõik juured kaasa tulnud, tihti rappub osa mulda võrku pakkimisel välja. Seega on masinaga tehtud juurepallid tavaliselt oluliselt väiksemad käsitsi tehtud mullapallidest. Väiksem mullapall võimaldab tavaliselt ka rohkem taimi kaubaalusele pakendada – see on oluline põhjus, miks osad taimede importijad seda eelistavad. Masinaga tehtud mullapallide puhul on olemas suhteliselt suur risk, et kõik puud kasvama ei lähe või jäävad kauemaks kiratsema.

Hollandist pärit taimedest müüb Juhani Puukool vaid käsitsi tehtud juurepalliga taimi, s.t vanamoeliselt labidaga välja kaevatud ja mullapall käsitsi mähitud looduses iselagunevasse jutekangasse. Igale taimele on lähenetud individuaalselt, et taimede kasvamaminek oleks paremini tagatud.

Soovime oma klientidele pakkuda rõõmu taime kasvatamisest, tagades kõrge kvaliteediga istikud kontrollitud puukoolidest.

Istutades oled sa õnnelik!

Tiit Juhani 😊

 

 Kõrge hekk Kõrgus Vahekaugus
‘Brabant’ 10-15 m 0,6-0,7 m
‘Columna’ 10 m 0,6-0,7 m
‘Pyramidalis Compacta’ 8 m 0,8 m
  – – – – – – – – – – – – –
 Keskmise kõrgusega hekk või soolotaim Kõrgus Vahekaugus
‘Holmstrup’ 4-6 m 0,8 m
‘Smaragd’ 5-8 m 0,8 m
‘Yellow Ribbon’ 5-8 m 0,8 m
‘Golden Smaragd’ 5-8 m 0,8 m
  – – – – – – – – – – – – –
 Madal hekk Kõrgus Vahekaugus
‘Danica’ 1 m 0,6 m
‘Tiny Tim’ 0,5-0,7 m 0,6 m

 

Taimede ettetellimiseks ja hinnapakkumise saamiseks võta ühendust Sulle lähima istikuäriga!
Istikuäride kontaktid

Meie kodude aknalauad on vallutanud erinevad orhideede liigid. Kes on nende hingeelu tundma õppinud, peab neid lihtsalt kasvatatavaks ja rikkalikult õieilu pakkuvateks kaaslasteks. Samamoodi on ka orhideede kasvatamisega koduaias. Liike, mis on meie looduses levinud, hoolimata sellest, et nad on kaitse all, saab edukalt kasvatada ka koduaias. Nii nagu rododendronid või tiigitaimed ei kasva juhusliku koha peal, nii on vaja ka käpalistele rajada neile sobiv kasvukoht.

Enamik meie looduslikke käpalisi kasvab lubjarikkal pinnasel, kus põhjavee seis on kõrge. See võib olla ka lihtsalt niisugune mulla alla mattunud loopealne, kus vesi koguneb paekivi lohkudesse.

Aias on lihtne sellist kasvukohta tekitada. Selleks on tarvis ainult ruutmeeter maad, labidas ja tükk kilet. Tuleb kaevata umbes poole meetri sügavune auk ja see tugeva kilega vooderdada. Kile ülemine serv jäetakse 10-20 cm allapoole maapinda, et liigne vesi saaks ära valguda. Kile alla ja peale võib panna õhukese kihi liiva, et mõni juhuslik terav kivitükk seda ei purustaks. Liiva asemel võib kile alla panna ka peenrakattekangast või muud sellist. Veel lihtsam on kaevata maasse mõni suur plastikkauss või väike aiabassein. Pika põua ajal ei tohi kastmist unustada. Tuleb ka segada sobiv muld. Sõrmkäppade (Dactylorhiza) muld peab näiteks olema lubjarikas (pH = 7-8). Kui muld on hapu, tuleb seda korralikult lubjata. Lupjamiseks võib mulda segada kriiti, kustutatud lupja, paekivipuru, purustatud merekarpe, munakoori, tuhka ja muud seesugust leeliselist ollust. Minu meelest on parim mõni porsuv ja aeglaselt lagunev paekivierim koos peenema kivipuru ja tolmuga, mis annab peaaegu loodusliku tulemuse. Ruutmeetri peale kulub seda umbes pangetäis. Niisugune käpaliste nurk sobib hästi näiteks aiabasseini kõrvale. Muidugi peab kasvukoht olema päikesepaisteline, ainult kuldking ja mõned neiuvaibad tahavad poolvarju. Põhjamaade asjatundjad väidavad, et väikeses aias võib käpalisi ka potis kasvatada. Poti põhjas ei tohi olla auku vee äravooluks. Augud puuritakse poti seina põhjast 10-15 cm kõrgemale. (Rein Sander’i artikli põhjal)

Oleme välja valinud mõned liigid ja sordid, mille enda või nende esivanemate looduslik leviala on sarnane meie kliimatingimustega. Taimi pakume kahes suuruses. 9 cm läbimõõduga potis kasvava taime õite nägemiseks tuleb varuda paar-kolm aastat kannatust. Suuremad taimed näitavad õisi juba istutusaastal või sellele järgneval aastal.

Taimi saab ette tellida meie e-poest.

Taimede väljastamist alustame aprillis. Jälgi infot kodulehel!

 

Kuldking (Cypripedium) Vicky's Delight

Kuldking (Cypripedium) ‘Vicky’s Delight’

Kõige kenam meie käpalistest on kindlasti kaunis kuldking Cypripedium calceolus. Looduses kasvab ta nii varjukal puisniidul kui ka niiskes madalsoomännikus. Kuldkinga kohanemisvõime on üsna suur, ta saab hakkama ka päris tavalisel aiamullal. Mullasse võiks segada kõdunenud puutükke, jämedat liiva, munakoori, puukoort. Lehe-, koore- või okkamultš kuulub asja juurde.

Kuldkinga õitseb meil mai lõpust juuni keskpaigani, külma kevade korral ka kauem ja eelkõige võib teda kohata salumetsades, puisniitudel ja kadastikes, samuti loo- ja laanemetsades. Kuigi liik on levinud üle Eesti, on suurem tõenäosus teda kohata Lääne-Eestis ja läänesaartel. Ka suuremad populatsioonid on seal, ehkki Virumaal ja Järvamaal leidub samuti isendirohkeid paiku. Soodsates poolvarjulistes kasvukohtades võib üks taim elada rohkem kui sada aastat, sest mullas on risoom, mis igal aastal kasvab sentimeetri juurde ja võib ka haruneda, mille tulemusena moodustavad väiksemad või suuremad puhmikud.
Telli siit: Kuldking (Cypripedium) ‘Vicky’s Delight’

 

Sõrmkäpad - Dactylorhiza

Sõrmkäpad (Dactylorhiza)

Teine tähtsam rühm on sõrmkäpad (Dactylorhiza) ja nende ristandid. Kasvukoha suhtes küllaltki vähenõudlikud, kuid eelistab siiski veidi lubjarikkamaid muldi ja väldivad väga kuivi kasvukohti.

Dactylorhiza 'Foliorella'

Sõrmkäpp (Dactylorhiza) ‘Foliorella’

See on kõige lihtsamini kasvatatav orhideeliik koduaeda. Õitsedes võib olla 60-80 cm kõrge, võimsad õievarred võivad ulatuda üle 30cm. Õied on purpursed, tumedate täppidega ja väga efektsed. Õitseb mais-juunis. Sobib päikseline ja poolvarjuline kasvukoht, eelistab lubjarikast kasvupinda.
Telli siit: Sõrmkäpp (Dactylorhiza) ‘Foliorella’

 

Laialehine sõrmkäpp - Dactylorhiza majalis

Laialehine sõrmkäpp (Dactylorhiza majalis)

Lehed rohelised, pealtpoolt kaetud purpurpruunide laikudega. Õitseb mai-juuni. Õisikud 5-15 cm pikad, värvuselt purpursed. Sügisel lehed kaovad. Talvel ei vaja eraldi katet, on külmakindel. Kasvab hästi päikselises või poolvarjulises kasvukohas. Sobib kasvatamiseks niiskemates kasvukohtades.
Telli siit: Laialehine sõrmkäpp (Dactylorhiza majalis)

 

Dactylorhiza Purpurella

Dactylorhiza purpurella

Õitseb mai-juuni. Õied purpursed, suudmest valge. Sügisel lehed kaovad. On külmakindel ja ei vaja talvel eraldi katmist. Kasvab hästi hea drenaažiga päikselises või poolvarjulises kasvukohas. Eelistab lubjarikast kasvukohta. Looduslikult levinud Inglismaal, Taanis ja Norra lõunaosas. On üks Dactylohiza ‘Foliorella’ esivanematest.
Telli siit: Dactylorhiza purpurella

31.01.2019 andsime Maarja külas üle meie selle aasta jõulukampaaniaga kogutud raha. Üheskoos kogusime 1781 €. Lisasime sellele veel Maarja küla elanike poolt valmistatud kogumiskastidesse rahaliste annetustena kogutud 175 €.

Maarja külla planeeritud kuuest elumajast on valmis viis. Riigi toetusega valmib ka viimane, kuues maja. Kuna peale riigi toetuse on vaja omaosalust, läheb annetustega kogutud raha Maarja küla uue maja ehitusfondi.

Koos Juhani Puukooliga pidas Maarja Küla meeles ka Yes Sport kes andis igale külaelanikule ka midagi käegakatsutavat – nimelise T-särgi.

Täname kõiki, kes võtsid osa “Aitame koos!” kampaaniast ja ostsid meie istikuärist jõulupuu.

Kuigi aknast välja vaadates võib kevad veel kaugel tunduda, on just praegu õige aeg oma unistuste köögivilja- ja lillepeenraid planeerima hakata.
Tutvu meie 2019. aasta postimüügikataloogiga.

Ilmunud on ka 2019. aasta taimede postimüügikataloog

Talve saabudes tasub üle vaadata oma rõdul või terrassil pottides kasvavad taimed. Taimede juured vajavad kaitset läbikülmumise eest.
Kõige lihtsam on võimaluse korral potid maasse kaevata. Paljudel aga see võimalus puudub. Hea on kasutada spetsiaalseid külma eest kaitsvaid potte.
Külmapott termopott

 

Spetsiaalsed potid kaitsevad taime juuri läbi külmumise eest ja suvisel ajal ka ülekuumenemise eest.

Kui taimed on juba istutatud keraamilistesse pottidesse ja poti siseküljele ei ole lisatud soojustuskihti, siis tuleb appi võtta käepärased materjalid ja pottide ümber ning alla panna soojustuskiht näiteks penoplastist, õlgedest, vildist, pakasekaitsekangast.

Jutekangas külmakaitse    Penoplast külmakaitse

Ära ei tohi unustada varakevadist kastmist!
Nii nagu okaspuud on hädas külmunud mulla ja veepuuduse ning ereda varakevadise aurustumisega, vajavad ka konteinertaimed vett, et mitte ära kuivada. Isegi siis, kui tundub, et nad veel ei kasva.

Kui aiatööd tehtud saavad, siis leiate Juhani Puukooli osavad aednikud istikuäridest punumas jõulupärgasid ja vanikuid. Valmistame erinevaid looduslikest materjalidest pühadedekoratsioone.
Kui soovite just kindla suurusega pärga või vanikut, mis sobib ideaalselt Teie ruumidesse, siis võtke julgelt ühendust lähima istikuäriga ja andke oma tellimus aegsasti teada. Soovi korral saab tellida ka transporti.

Jõulupuud

Alates 1. advendist on Juhani Puukooli istikuärides müügil jõulupuud.
Vajadusel saame pakkuda jõulupuu kohale toomiseks transporti. Lisaks on võimalik juurde osta kuusejalg ja valguskett.

Eesti kuuskHarilik kuusk

Juhani Puukoolis müügil olevad kuused on kasvanud Lõuna-Eesti istanduses. Puud on regulaarselt hooldatud ja lõigatud niimoodi, et nad oleksid tihedad ja ühtlased.

 

Kaukaasia nulgKaukaasia nulg

Maailmas kõige enam levinud jõulupuu. Meie puukoolis müügil olevad puud on pärit Taani istandusest. Nulu eeliseks on see, et närtsides ei pudene okkad maha.

 

Jõulupuu hooldamine

Enne tuppa toomist lase jõulupuul toasoojaga harjuda. Kui õues on miinuskraadid, jäta jõulupuu koridori või garaaži sulama. Enne jõulupuu vette panemist sae tüve jupike paar cm lühemaks ja aseta puu koheselt vette. Vesi võiks olla soe, nii umbes 50-60 kraadi. Esimesel kolmel päeval tahab jõulupuu palju juua, 1,5-2,5 liitrit päevas. Hiljem juba vähem. Jälgi, et kuusk ei jääks kuivale. Aseta jõulupuu küttekehast võimalikult kaugele.
Veelgi rohkem infot jõulupuu valiku ja hoolduse kohta leiate siit: JÕULUPUU VALIK JA HOOLDUS

Et oma toidulauale uute maitseelamustega särtsu anda, võib julgelt katsetada mitmesuguste maitsetaimede kasvatamist nii aknalaual kui ka peenras. Maitsetaimed vajavad vähe hoolt ja neid on lihtne kasvatada. Lisaks sobivad nad suurepäraselt ilupeenrasse teiste püsilillede ja põõsaste vahele. Samuti on maitsetaimi hea istutada terrassipottidesse ja aknakastidesse, kus need on toidu valmistamise ajal kohe käepärast. Siin on väike valik taimedest, mis sobivad ka algajale aednikule.

 

Karulauk Karulauk (Allium ursinum)
Looduslikult salumetsades kasvav karulauk on kaitsealune taim. Koduaedades on selle kasvatamine veel vähe levinud. Lehtedel on tugev küüslaugumaitse ja -lõhn ning ka taime toime on võrreldav küüslauguga. Köögis on karulauk populaarne maitsetaim.
Mugullauk Mugullauk ‘Neko’ (Allium tuberosum)
Mugullauk on puhmikuline peene küüslaugumaitsega püsik, mida süües ei jää suhu ebameeldivat küüslaugulõhna. Taime kitsad lehed lõhnavad aromaatselt. Sort on produktiivne ja paljuneb ka isekülvist. Mugullauk sobib maitsevõisse, kartuli- ja munatoitude ning kohupiimavõileibade juurde.
Apteegitill ‘Purpureum’ (Foeniculum vulgare)
Kiiresti kasvav kompaktne punaka mugulaga ja graatsilise purpurpunase lehestikuga aromaatne vürtsikas maitsetaim. Eelistab niiskemat huumusrikast pinnast. Toiduks võib tarvitada nii lehti kui ka mugulat.
Tähklavendel ‘Hidcote Blue’ (Lavandula angustifolia)
Igihaljas kompaktne puhmik. Lehed on väiksed, hõbehallid ja lõhnavad. Õitseb juunist augustini, õied on sügavsinised. Tähklavendel kasvab hästi kuivemapoolses aiamullas või liivasel pinnasel. Talvel ei talu ta liigniiskust. Sobib kääbushekiks, ääristamiseks, nõmmeaedadesse, kuivmüürile. Talub hästi pügamist. Tähklavendel on suhteliselt tugeva maitsega, mistõttu tuleks sellega toitudes ettevaatlikult ümber käia. Sobib linnulihaga, võib kasutada kalaroogades ja kastmetes.
Piparmünt (Mentha piperita)
Lavendellillade õitega piparmündile sobib tavaline aiamuld ning ta eelistab päikselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Mündist saab väga tugeva maitse ja lõhnaga tee. Piparmünti on parem kasvatada suletud alal, kuna ta levib pidurdamatult!
Sidrun-liivatee ‘Orange’ (Thymus x citridorus)
Lehtedel tugev apelsini meenutav lõhn. Õied lavendelroosad. Õitseb juunist augustini. Armastab päikest ja eelistab kuivemapoolset kehvemat mulda. Suurepärane maitsetaim!
Harilik pune ‘Aureum’ (Origanum vulgare)
Puhmikuline, madal, laiuva kasvukujuga kollaseleheline sort armastab parasniiskeid muldi ning täispäikselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Pune on Vahemere ja Mehhiko köögi lemmikürt, see sobib hästi pitsade, kala ja liha maitsestamiseks, taimetoitudesse ning risotosse. Tugevalõhnaline maitsetaim säilitab aroomi ka kuivatatult.
Aedsalvei ‘Tricolor’ (Salvia officinalis)
Uhke lehestiku ja lopsaka kasvuga igihaljas puhmikuline. Hallikasrohelised lehed on algul roosa, hiljem kreemika servaga, õied on purpurset tooni. Aedsalvei eelistab päikselist kasvukohta ning lepib kuivemapoolse kehvema mulla või tavalise aiamullaga. Aedsalveid kasutatakse salatite, pajaroogade, seene- ja makaronitoitude ning pitsade maitsestamiseks. Eriti hea on see koos sealihaga, sest see „värskendab” rasva maitset.

 

 

Alustama peaks asukohast, kuhu puu plaanitakse istutada. Arvesse tuleks võtta aia suurust, mullastikku ja mikrokliimat. Vastavalt valitud koha eripäradele tuleb tihti valida ka erinevate liikide vahel. Puud ei tohiks istutada liiga lähedale hoonetele, seintele, kuna seal ei pruugi olla piisavalt valgust ja toitaineid; samuti võivad puu juured vigastada vundamenti, torusid.

Uurida tuleb kindlasti soovitud puu vajadusi kasvukoha suhtes. Paljude liikide kääbus- ja kirjulehised sordid on nõudlikumad kui nende looduses kasvavad liigikaaslased.

Kõige parem aeg puu istutamiseks on sügis või kevad. Sügisel istutades juurdub puu hästi, see tagab tuleval aastal parema kasvu ja põuakindluse. Kevadel tasub istutada õrnemaid taimi, sedasi saab puu harjuda kasvukohaga ja koguda jõudu eelseisvaks talveks.

Ilupuu istutamine, puu istutamineEnamik puukoolides müüdavatest ilupuude istikutest on konteineristikud ning harjunud kohaliku kliimaga (on talvitunud kohapeal), nad on koheselt istutamiseks valmis. Konteineris kasvavat istikut on kõige mugavam mulda panna, seda võib teha terve aasta vältel (kui maa on sula, kuid mitte põua ajal) ning taime juured ei saa kannatada.

Väikse ja keskmise kasvuga puid võib julgelt kasvatada ka anumas (potis, kastis rõdul või trepil). Hästi sobivad selleks näiteks erinevad okaspuude kääbusvormid, nendega saab kombineerida erinevaid suve- ja püsililli, tulemuseks on suurepärane kompositsioon, mis sobib näiteks terrassile või siseaeda. Samuti sobivad anumas kasvatamiseks erinevate lehtpuude leina- ja kääbusvormid ning nõudlikumad liigid, mida saab talvel kinni katta ja vajadusel jahedasse siseruumi tuua. Kui soovite kasvatada puud kinnises anumas, peavad sel kindlasti olema põhjas augud ja põhjas kruusa vms materjali drenaaziks. Unustada ei tohiks väetamist ja kastmist, seda eriti palaval suvel.(Talvel tuleks hoida substraat peaaegu kuiv.) Õuetaimi ei ole soovitatav toas kasvatada, kuna vähene valgus ning kuiv õhk saavad puule saatuslikuks.

Puu vajab peale istutamist hoolikat kastmist, väetamist ja rohimist või multšimist. Anumasse istutatud puudel tuleks lisaks vahetada pealmist mulda, kasulik on neid ka ümber istutada. Kui aias liigub loomi, tuleb noori puid kaitsta – selleks sobivad aianduskeskustes müüdavad plastkaitsed; traatvõrgust saab kaitseaia valmistada ise. Puu võra tasub aeg-ajalt üle vaadata ning eemaldada vigastatud, haiged, surnud või risti kasvavad oksad. Lõigata tuleb välimiste punga(de) pealt neid vigastamata. Vahelduvate pungadega võrsel tuleb lõige teha kaldu, et vesi ei jääks pidama; sedasi on haigestumise oht väiksem.

Istutamisel tuleks istutuskohta kaevata juurepallist 3-4 korda suurema läbimõõduga auk. Segage mulda komposti ning pange seda ka augu põhja. Kevadel tasub istutusmulda segada ka pikaajalist väetist, sedasi saab kasv kiire alguse. Kui istutate puud raskesse savimulda, tasub augu seinu ja põhja kobestada, et puu saaks paremini juurduda. Tuulisesse kohta istutatud puu tuleb toestada, post lüüakse sellesse külge, kust tuul kõige enam puhub. Kindlasti tuleb istutamisel jälgida, et puu jääks sama sügavale, kui see oli enne konteineris ning taime on vaja ohtralt kasta.