Загрузка...
Viljapuid müüakse peamiselt poogitud istikutena. Alus, millele poogitakse, määrab ära tulevase puu suuruse, viljakandealguse, saagikuse ja seisukindluse.
Seega tuleks istikut ostes kindlasti uurida ka etiketti, kus märge aluse kohta on olemas. Siin on sulle tabel, mis aitab pookealuste seas orienteeruda.
Enamasti eristatakse tugeva-, keskmise-, poolnõrga- ja nõrgakasvulisi viljapuid. Viimased (mõnes käsitluses ka kaks viimast rühma) on kääbusviljapuud (ka madalakasvulised viljapuud).
Kääbusviljapuude väärtusteks on
- varajane viljakandealgus,
- võra hästi valgustatud,
- viljad kvaliteetsed,
- lihtsam lõigata ja saaki korjata.
Õunapuud
| Nimetus | Kasvutugevus | Puu kõrgus | Lisa |
| Seemikalus | |||
| 'Antonovka' | tugevakasvuline | 5–6 m | Viljakande algus hilisem (4.–7. aastal), ei vaja toestust. |
| Kloonalused | |||
| A2 ('Alnarp 2') | tugevakasvuline | 3–4 m | Viljakande algus hilisem (4.–7. aastal), ei vaja toestust. |
| MM106 | keskmisekasvuline | 3–4 m | Viljakande algus hilisem (4.–7. aastal), ei vaja toestust. |
| M7 | keskmisekasvuline | 2,5–3 m | Viljakande algus hilisem (4.–7. aastal), ei vaja toestust. |
| B118 | poolnõrgakasvuline | 2–3 m | Viljakande algus varajane (3.–4. aastal), ei vaja toestust. |
| M26 | poolnõrgakasvuline | 2–3 m | Viljakande algus varajane (3.–4. aastal), ei vaja toestust. |
| Pure 1 | poolnõrgakasvuline | 2–3 m | Viljakande algus varajane (3.–4. aastal), ei vaja toestust. |
| B491 | nõrgakasvuline | 2–2,5 m | Viljakande algus väga varajane (2.–3. aastal), vajab toestust. |
| B396 | nõrgakasvuline | 2–2,5 m | Viljakande algus väga varajane (2.–3. aastal), vajab toestust. |
Pirnipuud
| Nimetus | Kasvutugevus | Puu kõrgus | Lisa |
| Seemikalus | |||
| Metspirnipuu | tugevakasvuline | 5–6 m | Viljakande algus hiline (4.–7. aastal), külmakindel. |
| Kloonalus | |||
|
Küdoonia A |
poolnõrgakasvuline | 3–4 m | Viljakande algus väga varajane (2.–3. aastal), vajab toestust. |
Ploomipuud
| Nimetus | Kasvutugevus | Puu kõrgus | Lisa |
| Alõtša/seemikalus | tugevakasvuline | 3–5 m | Viljakande algus hilisem (5.–7. aastal), külmakindel. |
| VVA/kloonalus | madalakasvuline | 1,8– 2,5 m | Viljakande algus varajane (3.–5. aastal), külmakindel. |
| VSV/kloonalus | madalakasvuline | 1,8–2,5 m | Viljakande algus varajane (3.–5. aastal), külmakindel. Talub liivast pinnast. |
Kirsipuud
| Nimetus | Kasvutugevus | Puu kõrgus | Lisa |
| Mahaleb/seemikalus | tugevakasvuline | 3–5 m | Viljakande algus hilisem (5.–7. aastal), külmakindel. |
| Gisela/kloonalus | madalakasvuline | 2–3 m | Viljakande algus varajane (3.–5. aastal), külmakindel. |
Aluse juurestikust sõltub istutussügavus.
- Seemikalustel enamasti varrelt juuri ei teki. Sügavama istutuse korral halveneb juurte varustatus õhuga ja taim võib pikaks ajaks kiratsema jääda (eriti kui on raskem muld).
- Kloonalustel istikuid tuleks istutada aga sügavamale, sest nii areneb mulda jäänud varrest uusi lisajuuri ja juurestik muutub suuremaks. Pookekoht tuleb enamasti siiski mullast välja jätta, et poogend ei muutuks omajuurseks.
