Astelpajud

Kuhu istutada?  Astelpaju lepib ja toitainete vaese mullaga, eelistades kergemad liivsavi või saviliiv muldasid. Juurtel elavad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Vajab palju valgust.

Harilik astelpaju on kahekojaline, seega tuleks aeda istutada nii emas- kui ka isastaimi. Astelpaju on tuultolmleja, seetõttu peaks isastaim kasvama tuulepoolsel küljel.

Kuidas istutada? 5-6 emastaime kohta võetakse 1 isastaim. Taimed istutatakse 2-4 m vahedega. Astelpajul on pindmine juurestik – kõige paremaks taimede aluseks maapinna katteks on murukamar, mida niidetaks 5-6 x suve jooksul.

Kui rajada suuremat istandikku, siis asukohta valides tuleb arvestada, et istandiku naabriteks ei sobi pajud, remmelgad, haavad, paplid ja sirelid, kuna neil olevad seenhaigused võivad nakatada ka astelpaju.

Hooldus. Põõsaid lõigatakse kevadel ennetavalt või sügisel saaki koristades. Kevadel on suuremaks hooldustööks kuivanud ja talvakahjustunud raagude väljalõikamine. Väetistest vajab astelpaju eeskätt fosforväetisi, vähem kaaliväetisi. Neid antakse kas

sügisel või varakevadel. Lämmastikväetisi astelpaju praktiliselt ei vaja. Juurtel elavad mügarbakterid seovad õhulämmastikku.