Puupõld – mis see on? – Juhani Puukool

Eesti metsade raiemahud on juba pikemat aega avalikkuse tähelepanu all. Samas on Eesti Arengufondi kasutusest väljas oleva põllumajandusmaa 2014. aasta  analüüsi kohaselt ligikaudu veerand 1,2 miljonist hektarist põllumajandusmaast kasutamata. Metsakultuurid on hea võimalus võtta taas kasutusse sööti jäänud põllumaad, aidates nõnda väärtustada muidu jõude seisvat suurt loodusvara.

PUUPÕLD ei ole mets, ega peagi olema.

Kui räägime Eestis puupõldudest, siis puupõldudeks võiks kvalifitseeruda Eesti Maaülikooli professor Veiko Uri sõnul hübriidhaavaistandused.

Eesti vanimad hübriidhaavikud on saanud 20-aastaseks. Tegu on ühe viimasel ajal põhjalikumalt uuritud puuliigiga Eestis üldse. Sel teemal on kaitstud mitu doktoritööd ja avaldatud hulk artikleid. Eestis rajatud kokku umbes 1000 hektarit hübriidhaavakultuure, kõik endistele põllumajandusmaadele.

Hübriidhaab

Hübriidhaab (Populus tremula x tremuloides) ei ole päris võõrliik ega ka mitte mõni tundmatu GMO. Ameerika haab ja harilik haab on bioloogiliselt väga lähedased liigid. Osa teadlasi soovitab neid käsitleda isegi ühe liigina.

Hübriidhaavaga ei tohiks seostada ohte, mida tavaliselt nähakse võõrliikides, eelkõige võimalust, et ta osutub invasiivseks, s.t. hakkab ohustama meie loodust.

Hübriidhaab kasvab meie kliimas väga kiiresti: seda soovitatakse majandada vaid 25-30 aastase raieringiga, tootmaks paberipuitu ja haavapalki.

Raieküpsetes hübriidhaavikutes on südamemädaniku kahjustusi tunduvalt vähem kui raieküpsetes hariliku või ameerika haava puistutes. Metsapuistutes hakkab harilik haab nakatuma seenhaigustesse tavaliselt 25–35 aasta vanuses, hübriidhaavik on aga sellises vanuses juba raieküps.

Säästame põlismetsi

Puidu tootmine istandikes aitab vähendada raieid tavametsades, kus näiteks haabadel on oluline roll loodusliku mitmekesisuse hoius.

Energiapuit ja selle tootmine lühikese raieringiga majandatavatest lehtpuuistandikest võiks aidata Eestil, kui Euroopa Liidu liikmel, täita kohustust suurendada taastuvatest allikatest toodetava energia osakaal aastaks 2020 kahekümne protsendini.

Tegelikult kasvab üle poole Eesti metsadest juba praegugi maadel, mis on kunagi olnud põllumajanduslikus kasutuses.

Põlismets

Tulu

Eestis kasvab hübriidhaab väga kiiresti. Raieküpsest hübriidhaavikust  võib loota 300 tihumeetrit paberipuitu hektarilt. Võrreldes teiste kodumaiste kiirekasvuliste lehtpuudega (arukask, hall lepp, harilik haab) on hübriidhaab suurem üksikpuu mõõtmete poolest.  Kultuuride tüvepuidu hektaritagavara 10 aasta vanuses oli nendega sarnane.

Seega saab hübriidhaava istandikke rajada harvemalt istutades ja väiksemate rajamiskuludega.

– – – –

Taimede ettetellimine ja lisainfo:
Forestplant.com

Ivar Lepmets +372 5342 4486   ivar@juhanipuukool.ee

 

Lisaks võtavad tellimusi vastu ja väljastavad taimi kõik meie istikuärid.
Istikuäride kontaktid