Eelmisel nädalal leidisid Tallinnas aset noorte maailma kutsemeistrivõistlused maastikuehituses – WorldSkills Competition 2022 Special Edition. Võistlustules olid 16 riigi kaheliikmelised võistkonnad.
Võistlustööna pidid meeskonnad nelja päeva jooksul ehitama ühesugustes tingimustes näidisaia. Selleks oli vaja teha pinnasetöid, panna sillutist, laduda müüri, töötada puitmaterjaliga, rajada veesilm ning luua haljastus. Lisaks haridusasutustele ja välismaistele suursponsoritele panid võistluse korraldamisele õla alla üle 20 Eesti ettevõtte, sealhulgas Juhani Puukool. Võistlustel olid messihallis esindatud mitmed koolid ja koostööpartnerid nagu näiteks Räpina Aianduskool ja Tallinna Ehituskool, kes tutvustavad maastikuehituse haridust Eestis, ning Eesti Maastikuehitajate Liit ja Euroopa Maastikuehitajate Liit.
Maastikuehituse jätkuv areng ja kaasaegsete oskustega noored spetsialistid aitavad tulevikus tuua linnadesse, aedadesse ja muudele haljasaladele atraktiivseid ja hästi kujundatud rohealasid, sidudes omavahel toimiva struktuuri ja taimed. Sellised rohealad muutuvad tulevikus aina olulisemaks, olles tähtsaks sotsiaalseks kohtumispaigaks, maandades pingeid, turgutades inimese immuunsüsteemi ja aidates sellega ennetada mitmeid tervisemuresid. Hästi planeeritud haljasalade roll linnades ei ole aga mitte ainult inimesete tervise hoidmine ja visuaalne ilu, vaid mõju linnakeskkonnale on palju laiem.
Puude, põõsate ja püsikute rohkus linnakeskkonnas on kasulik ka puhtalt majanduslikus mõttes. Viini Tehnikaülikoolis tehtud uuring näitab, et haljastus hoone ümber tõstab kinnisvara väärtust ligi 20% võrra või rohkem. Linnaelanikele rohealad meeldivad, kuna aitavad ära hoida asfaldi ja siseruumide ülekuumenemist ning üleujutusi, luues seeläbi meeldivama elukeskkonna. Jalutajad ja rattasõitjad teavad hästi, kui suur vahe on liigelda haljastusega ääristatud tänaval või kuumas ja lagedas kivi- ja tsemendikõrbes, kus päike paistab lagipähe või tuul tahab mütsi peast lennutada. Lisaks rikastavad puud ja põõsad linnades õhku hapnikuga, reguleerivad ja stabiliseerivad õhu koostist, eemaldavad õhust inimese tervisele ohtlikke mikroobe, mürkaineid, tolmu ja muid peenosakesi, summutavad liiklusmüra, pakuvad tuuletõket, elukohta erinevatele loomadele jpm.
Haljastusele mõeldes peab silmas pidama, et oluline on juba hoonete, teede või parklate planeerimise käigus arvestada piisava hulga kasvukohale sobivate taimedega. Varjualuse efekti saamiseks peab haljastus olema piisavalt kõrge ja tihe, et tekiks ühtne ökosüsteem, kus üksteisega saavad ühineda nii taimede juured, kui ka oksad-ladvad. Hakates haljastust rajama sinna, kuhu ruumi üle jääb, kahaneb sobivate taimede valik märgatavalt, kuna kõik taimed ei suuda karmides linnatingimustes ellu jääda. On oluline osata valida kasvukohale sobivad taimed, et saavutada soovitud efekt.
Seekordse võistluse raames rajasid maastikuehitajad haljastuse eelkõige põõsaste ja püsikute abiga. Hinnati taime sobivust antud pinnasele, õiget istutustihedust ja visuaalset mõju. Saatsime oma istikuäridest ja kasvatusest üle maailma kokku tulnud noortele istutamiseks erinevaid ilupõõsaid: efektsete laimiroheliste õitega aedhortensia 'Little Lime', purpurpunaste lehtedega lodjap-põisenela 'All Black' ja vastupidava põõsasmarani 'Goldfinger'. Turbapeenarde rajamiseks igihalja, saagika ja suureviljalise jõhvika 'Tiina'.
Koostöös puukoolidega aitavad maastikuehitajad ja maastikuarhitektid luua linnadesse, aedadesse ja muudele haljasaladele rohelist infrastruktuuri, mis peab saama tulevase linnaarengu loomulikuks osaks. Oli rõõm näha meie puukooli istikuid maailmatasemel spetsialistide kätes ja panustame omalt poolt ka edaspidi maastikuehituse arengusse Eestis.
