Rabarber on üks igati lihtsasti kasvatatav ja vähest hooldust vajav tarbetaim, mis hakkab meie toidulauda värske saagiga varustama kevadel kohe esimeste seas.
Mõned olulised nõksud tema kasvatamisel siiski on!
Rabarberi istutamine
Rabarber kasvab hästi avatud, päikeselises või poolvarjulises kasvukohas ning toitainerikkas, hästi niiskust hoidvas pinnases. Arvesta iga rabarberipõõsa kohta u 1 m² maad.
Enne juurikate istutamist peaks kasvukoha sügavalt läbi kaevama ja umbrohujuured välja korjama. Arvesta, et rabarberi juured võivad ulatuda kuni 2,5 m sügavusele.
Edukaks juurdumiseks vajavad rabarberitaimed aega ja külluslikult toitaineid. Kõige rohkem meeldib talle hästi lagunenud kompost või kodusõnnik. Seda lisa algul istutusaugu põhja, sügiseti aga laota taime ümber, et see kevadel maasse kaevata.
Ära istuta juurikaid liiga sügavale ning vajuta muld juurte ümber korralikult kinni. Istutamise järel on vaja taime põhjalikult kasta.
Kevadised öökülmad taime ei kahjusta. Kevadel võid taimi katta aga kattelooriga - nii saad saaki varem.
NB! Esimesel kasvuaastal on soovitav mitte saaki korjata, et anda taimele aega juurdumiseks ja kosumiseks.
Eemalda õievarred!
Rabarber õitseb enamasti juunis. Aga! Kohe, kui näed õievarte tekkimist, siis eemalda need. Nii on taim tugevam ega pea kulutama energiat seemnete kasvatamiseks.
Kuna õitsev rabarber on väga dekoratiivne, võid mõne õitsva varre taimele siiski ka jätta.
Varsi tõmba, ära lõika!
Saagi koristamiseks vajuta lehevart kergelt allapoole ning seejärel murra või tõmba see järsu liigutusega juurika küljest ära. Kui lehevarsi lõigata, võib taim lõikekohalt mädanema minna ning meelitada ligi haigustekitajaid ja kahjureid.
Korraga ei ole soovitav ära murda rohkem kui 2–3 vart ning soovitav on saaki korjata hommikupoolikul.
Kuidas süüa rabarberit?
Need, kes pelgavad rabarberis sisalduvat oblikhapet, võiksid teada, et punasevarrelistel sortidel on rohkem antotsüaani kui rohelise varrega sortidel. See tähendab, et need sisaldavad vähem oblikhapet. Need on rabarberist lugu pidavatele sööjatele turvaline valik.
On tõsi, et rabarberis olev oblikhape võib olla inimesele kahjulik, aga selleks peaks sööma vähemalt 5 kg ülihapusid ja ebameeldiva maitsega lehti, et jõuda ohtliku koguse lähedale. Seda on ikka väga palju!
Rabarberi mahlakad varred sobivad suurepäraselt kokku maasikate, õunte ja muude puuviljadega. Piim neutraliseerib rabarberi tugevad happed ja muudab need kergesti seeditavaks. See teeb temast hea kaaslaste mitmesugustes magustoitudes.
Ka rabarberist üksi saab mõnusat moosi, džemmi või siirupit. Rabarberikook on ju suve alguse sünonüümiks!
Soovitame kurdlehise rabarberi sorte
'Canada Red'
Uus kiirekasvuline ja saagikas sort. Tal on ühtlased keskmise jämedusega lehevarred, mida ei ole vaja koorida! Varre värvus on kirsipunane ja maitselt hapukasmagus. Sordi suurepäraseks omaduseks on värvuse säilimine pärast keetmist või kuumutamist.
'Goliath'
Jõulise kasvuga ja väga saagikas. Lehevarred on tugevad ja väga jämedad, kauni punase värvuse ja suurepärase maitsega. Saagikoristusvalmis hiliskevadel.
'Red Champagne'
Kõrge ja tugeva kasvuga sort. Püstised varred on erkpunased, lehed aga rohelised ja dekoratiivse tekstuuriga. Sordist saab kõige punasema mahla või siidri.
