Seemnepaki lugemise ABC

Seemnepakk ei ole lihtsalt ilus ümbris. Tegelikult on see väike teadmistekogu, mis aitab sul kasvatada tugevamad taimed, saada paremat saaki ja vältida algajate (ja vahel ka kogenud aednike) vigu.

Vaatame samm-sammult, millist infot seemnepakilt leida võib — ja kuidas see enda kasuks tööle panna.

1. Taime nimi ja sort

Kõige suuremalt on seemnepakil kirjas:

taime liik (nt tomat, porgand, salat) ja
sordinimi (nt 'Moneymaker', 'Nantes 2', 'Lollo Rossa')

Just sort määrab taime:

kasvukuju ja kõrguse,
sobivuse kasvuhoonesse ja/või avamaale,
saagikuse,
haiguskindluse,
viljade maitse.

Miks see on oluline?

Kaks tomatisorti võivad vajada täiesti erinevat hooldust. Üks kasvab madalaks põõsaks, teine vajab toestamist ja pidevat külgvõrsete eemaldamist.

Lisaks võib olla pakendile lisatud ka taime iseloomustus, viide maitseomadustele ja/või kasutamise võimalused - mõnel pakil on see info põhjalikum, teisel väga napp.

2. Külviaeg

Seemnepakil on kindlasti ära toodud seemnete külvamise aeg:

millal külvata tuppa,
millal külvata otse kasvukohale,
millal istutada välja.

See info arvestab taime arengukiirust ja meie kliimat.

Kui alustada taimede ettekasvatamisega liiga vara, siis on need välja istutamise ajaks liiga väljaveninud ja nõrgad. Avamaal ohustab aga liiga vara tärganud taimehakatisi öökülm. Liiga hilja külvates ei jõua aga saak valmida.

3. Idanemistingimused

Sageli on pakile märgitud ka

seemnete optimaalne idanemistemperatuur (nt 18–20 kraadi) ja/või
idanemise aeg (nt 7–14 päeva).

Kui seeme ei idane, pole põhjus sageli mitte halb seeme, vaid valed tingimused.

Üldjuhul on pakil kirjas ka idanevusprotsent. See näitab, kui paljud pakis leiduvatest seemnetest tõenäoliselt idanema lähevad. Enamasti on köögiviljade idanevusprotsent 85–95.

Näiteks kurgiseemnete idanevus 80% tähendab, et kümnest seemnest kaheksa annab uue taime.

4. Külvisügavus ja istutuskaugused

Pakil olevad skeemid näitavad:

kui sügavale seemned külvata,
seemnete/taimede vahet reas (istutustihedus) ning
taimeridade vahet.

See on väga oluline info, sest mõjutab otseselt:

taimede tervist,
haiguste levikut,
saagi suurust.

Liiga tihe istutus tähendab rohkem haigusi ja väiksemat saaki.

NB! Kõiki seemneid ei tule katta mullaga. Kui külvisügavuse asemel on pakil märge, et tegu on valgusidanejaga, siis see tähendab, et seemneid mullaga ei kaeta. Piisab nende kergelt vastu mulda vajutamisest.

info seemnepakil

5. Kasvuperioodi pikkus

Seemnepakil on kirjas ka see, kui mitu päeva kulub külvist või istutamisest saagi valmimiseni. See võib olla nii 40 päeva, aga ka 70 või isegi 100 päeva.

Selle asemel võib pakil olla ka vaid lihtsalt märgitud saagi valmimise kuu(d).

Kuidas see aitab?

Saad planeerida järjestikust saaki.
Valida Eesti suvesse sobiva kasvupikkusega sordid.
Väldid olukorda, kus sügis jõuab kohale enne kui saak valmis.

6. Haiguskindlus ja erimärgised

Mõnel pakil on tähised nagu:

F1 või H, mis viitab, et tegu on hübriidsordiga,
haiguskindluse lühendid,
mahesertifikaadid.

Mida need annavad?

F1 ja H sordi seemnetest kasvavad elujõulised, haigusvabad, kindlate sordiomadustega taimed, mille viljad on suuremad ja intensiivsema maitsega ning saak suurem.
Haiguskindlad sordid vajavad vähem taimekaitset.
Mahesemned sobivad maheaiandusse.

Juhul kui seemneid on töödeldud, kas puhitud või granuleeritud (ehk pillitud), peaks pakendile olema lisatud ka vastav info.

Puhitud seeme on värviline (rohelised, sinised, punased), et eristada neid puhtimata seemnetest. Neid on töödeldud keemiliste preparaatidega, mis hävitab haigusetekitajad ja kahjurid või kaitseb taimi mullas olevate kahjustajate eest.

Väikesed seemned on vahel kaetud spetsiaalse kattega ja nii saadud pisikesed ümmargused graanulid ehk pillid (kasutatakse ka nimetust “dražee”). Nii on neid lihtsam külvata – külv ei jää liiga tihe ning vähem on vaja harvendada. Pillitud seemnete kattekihis sisalduvad tavaliselt ka ained, mis kiirendavad kasvu, seenhaiguste vastast preparaati ning toitaineid, mis kiirendavad seemikute kasvu.