Kirjanik Albert Camus on öelnud, et sügis on teine kevad, kui iga leht on nagu lilleõis. Sügis on tõepoolest paljudele lemmikaastaaeg ning seda eelkõige sügise kaunite värvide tõttu. Värviliste lehtedega ei rõõmusta meid vaid kõigile tuntud vahtrad, kased või haavad, aga ka väga paljud ilupõõsad ning väiksemad ilupuud.
Paljud muul ajal pigem tagasihoidlikud põõsad ärkavad sügiseti justkui uuele elule, kui avaldub nende kauneim pale ning selga saab erk kollane, oranž või punane rüü.
Siin on meie 8 soovitust puudest-põõsastest, mis annavad su aiale kõige ilusamad sügisvärvid.
Äädikapuu
Äädikapuu (Rhus typhina) on ideaalne kandidaat parima sügisvärvi tiitlile. Tema aeda eksootikahõngu toovad lehed muutuvad sügisel veelgi põnevamaks, kui need omandavad tõeliselt erksad oranžid ja punased toonid. Eriti jõulisena mõjuvad need värvid tumerohelise igihalja heki taustal.
Lisaks erksale lehestikule kaunistavad seda kuni 3-meetrist põõsaspuud umbes 15 cm pikkused punased viljapöörised, mis jäävad puule kuni kevadeni. Valge lume taustal loovad need huvitava kontrasti.
Äädikapuud on leplikud mullastiku suhtes, kasvades hästi ka liivasel pinnasel. Kasvukoht peaks olema päikeseline kuni poolvarjuline ning kaitstud tugevate tuulte eest. Tema efektne välimus tuleb kõige paremini esile soolotaimena.
Toompihlakas
Toompihlakad (Amelanchier) on suurepärane valik igaks aastaajaks. Kevadeti on puu kaetud vaskpunaste lehtedega, mis on kenas kontrastis valgete kenade õiekobaratega. Suveks muutuvad lehed roheliseks, õitest aga saavad söödavad ja maitsvad marjad. Sügisel rõõmustavad lehed taas oma erakordse värviga - nüüd on need oranžikaspunased ning erkroosad.
Toompihlakal on üsna mitmeid liike, millest tuntuim on ilmselt Lamarcki toompihlakas. Toompihlakad on kõik noorelt püstise, hiljem laiuva võraga. Mullastiku suhtes leplikud, kuid eelistavad päikeselist kasvukohta. Taluvad nii külma, põuda, saastunud õhku kui ka lühiajalist liigniiskust. Soolo- ja raamistutuse taim.
Jaapani juudapuulehik
Jaapani juudapuulehiku (Cercidiphyllum japonicum) lehestik on kena aasta läbi. Selle kõrge põõsa peaaegu südamekujulised lehed on noorena punaka varjundiga, suvel sinakasrohelised ning sügisel erkkollased kuni hallikasroosad. Tõeline värvipomm! Langenud lehtedel on pannkoogi või karamelli meeldiv aroom – kuidas kellelegi tundub.
Juudapuulehik eelistab happelist pinnast ning mida happelisem on kasvukoht, seda intensiivsem on ka sügisene lehtede toon. Puule meeldib päikeseline või poolvarjuline tugevate tuulte eest kaitstud kasvukoht ja niiskem viljakas pinnas. Talvekindel.
Mägi-võlupõõsas
Mägi-võlupõõsas (Fothergilla major) on aeglasekasvuline ümar ja madal põõsas, mis paelub aias nii kevadise õie- kui sügisese leheiluga.
Krobelise tekstuuriga lehed, mis meenutavad sarapuu lehti, muutuvad sügise saabudes tumerohelisest kollaseks, oranžiks ja punaseks. Õiteks on valged, tolmukatest moodustunud kerad, mis avanevad põõsal maikuus enne lehti.
Mägi-võlupõõsale meeldib happeline ja parasniiske pinnas, mistõttu sobib ta hästi nõmmeaeda või turbapeenrasse.
Kukerpuu
Valdav osa kukerpuudest (Berberis) on kauni värvilise lehestikuga kogu hooaja, kuid sügisel lisavad paljud sordid veel ühe käigu juurde! Lahti läheb tõeline värvide pillerkaar, mida täiendavad erksad punased viljad.
Kukerpuud on väga vähe hoolt ja tähelepanu nõudvad põõsad, keda kasvatatakse nii üksikult, rühmana kui ka hekina. Mullastiku suhtes on nad leplikud, kuid eelistavad päikeselist kasvukohta - seda erksamad on ka lehetoonid.
Jaapani enelas
Jaapani enelad (Spiraea japonica) on põõsad, kes on kenad samuti kogu hooaja. Tema rohkeid sorte iseloomustab kõiki see, et kevadel püüab pilku põõsa noor lehestik, suvel rikkalik õitsemine ning sügisel lehevärvid kuldsest leekivpunaseni.
Jaapani enelad on üsna vähenõudlikud ja kasvavad igal aiamullal. Kasvukoht peaks olema päikeseline kuni poolvarjuline. Jaapani enelaid kasutatakse aias ja haljasaladel nii üksikult, rühmadena, lausistutusena või ka madala hekina.
Tume aroonia
Tume aroonia (Aronia melanocarpa) on sügiseti tõeline pilgupüüdja oma erkpunaste, peaaegu lillade lehtede ja mustade marjadega. Väga kena on ta ka kevadel, mais-juunis, mil põõsas on kaetud kreemikasvalgete õiekobaratega. Ilu ja kasu üheskoos!
Kuigi arooniat kasvatatakse sageli eelkõige ilu eesmärkidel, seejuures ka väga hea hekitaimena, on tema viljad samuti väga väärtuslikud. Arooniamarju peetakse ühtedeks kõige tervislikumateks, sest nad sisaldavad ohtralt antioksüdante, C-vitamiini ja kiudaineid.
Aroonia eelistab kasvamiseks parasniiskeid ja niiskemaid muldasid ning päikeselist kasvukohta.
Kultuurmustikas
Kel on aias kasvamas kultuurmustikad (Vaccinium), on kindlasti märganud - ja esimesel korral ilmselt ka üllatunud - kui kena punase ja tumeoranži tooni võtavad need põõsad sügise saabudes! Kena erk värviläik turbapeenras või tarbeaias!
Kultuurmustikad vajavad päikeselist, tuulte eest varjatud kasvukohta ning kerget happelist (pH 4,5–5,5) mulda. Nad on suhteliselt külmakindlad. Saagikuse suurendamiseks tasub istutada lähedusse ka teisi kultuurmustika sorte.
Kaunite sügisvärvide andjaid on veelgi
Eelnevalt nimetatutele lisaks toovad sügisesse aeda oma lehestikuga erksaid toone ka näiteks kikkapuud, nõiapuud, parukapuud, aga ka kontpuud ja lodjapuud.
Tasub vaid lahtiste silmadega kodu- ja botaanikaaedades või parkides ringi käia ning mõnda värvikat pilgupüüdjat märgates välja uurida, kellega tegu!
