Oled lummatud kevadistest õitsvatest kirsipuudest? Söönud suvel magusaid kirsse vaagnalt või pannud talvel pannkookidele kirsimoosi?
Oleme välja toonud mõned punktid, mis aitavad sul oma aeda valida sobiva kirsipuu. Selleks, et kirsipuu end uues kasvukohas hästi tunneks, edukalt õitseks ja vilja kannaks, on oluline õige hooldus. Juhendame sind selles osas samuti!
1. Roosa õieilu või maitsvad kirsid?
Kuigi kõik kirsipuud kattuvad kevadel õitega, siis klassikalist roosat värvi õievahtu pakuvad dekoratiivsed kirsipuud. Roosade õitega sillutatud kirsside alleed või pilkupüüdev soolotaim on väga mõjus vaatepilt.
Dekoratiivseid kirsipuid kasvatatakse just nende õite pärast, vilju nad ei anna. Ilukirsipuid kutsutakse inimeste seas ka jaapani kirssideks ning see ei ole põhjuseta. Jaapanis on kirsipuud tähtsad ilupuud ning linnahaljastuses laialt kasutatud.
Eestis on ilupuuna kasvatamiseks on kõige väärtuslikum ning vastupidavam sort 'Accolade'. Tegemist on sahhalini ja lühiharjaselise kirsipuu hübriidiga. Noored taimed võivad olenevalt kasvukohast olla külmaõrnad ja vajada esimestel aastatel katmist.
2. Viljad - kuid kuidas tarbimiseks?
Söödavad kirsipuud jagunevad hapu kirsipuudeks ja magus kirsipuudeks. Vilju leidub kõigis värvides ja maitsenüanssides, kuid oluline on eelkõige see, kas soovime marju tarbida värskelt või tahame neid ka sisse teha.
Hapu kirsipuud on külmakindlad, vastupidavad, kõrgema toiteväärtuse ja laiema kasutusvõimalusega. Kõik hapu kirsipuud on suurepärased õitsejad, kattes kevadel kogu taime valgete õitega.
Hapukirsse saab hapukusest hoolimata tarvitada värskelt. Neist saab valmistada moosi, mahla, kompotti jm. Lehed on head säilitajad. Suurepärase maitsekoosluse saab hapu kirsipuu lehti aroonia mahla sisse lisades. Hapukirsse saab lisandina kasutada mitmete liharoogade puhul.
Headeks sortideks on 'Shokoladnica', 'Varjomorelli' ja 'Läti-Leedu Madalkirss'. Viimasest valmistatud mahl on hästi tume. Puu isetolmlev ning saagikas. Tasub tähele panna, et sordi nõrgale kasvule osutav nimi ei peegelda taime tegelikku kasvukõrgust.
Magus kirsipuud on külmaõrnemad, aga see-eest äärmiselt tänuväärsed viljapuud, andes väärtuslikke lauamarju.
Maguskirsse tarvitatakse eelkõige värskelt. Maitseomadustelt varieeruvad magusatest kergelt hapumagusateni. Viljavärvustelt tumepunased, punased, roosad ja kollased. Tumedat värvi viljadega sorte nimetatakse tihti ekslikult ka mureliteks. Murelipuu on aga hoopis hapu kirsipuu teisend.
Magus kirsipuud vajavad palju päikest ning hoolt. Soovitame koduaeda sorte 'Arthur', 'Dönisseni Kollane' ja 'Madissoni Roosa'.
Kirsipuude dekoratiivsuse ja saagikuse ühendavad endas põõsakujulised kirsipuud.
Nn põõsaskirsid on madalad, külmakindlad, vastupidavad ja hapukirssidele sarnaste viljadega. Neid võib kasutada hekiks ja piirdeks ning on heaks valikuks väikesesse aeda. Edukalt kasvavad ka suuremas terrassipotis või rõdul. Selliseks sordiks on hapu kirsipuu põõsakujuline sort 'Carmine Jewel'.
3. Kasvukoht ja hooldus
Kõik kirsipuud armastavad päikest, viljakat ja lubjarikast mulda ning väetamist.
Kirsipuid tasub väetada kirsipuid varakevadel lämmastikurohke kevadväetisega ning peale õitsemist fosfori- ja kaalimirohke täisväetisega. See on oluline, et soodustada viljade arenemist ning muuta taim haigustele ja kahjuritele vastupidavamaks.
Kirssidele soovitame kindlasti lisada igal aastal aialupja, et tagada puule sobiv mulla happesus. See on oluline, et kirsipuud saaksid mullapinnast kätte vajalikud toitained ja suudaksid need omastada. Lupjamine viia läbi kas sügisel või varakevadel.
Haigustest kahjustavad kirsipuid peamiselt luuviljaliste mädanik, kirsipuu-lehevarisemistõbi, luuviljaliste lehepõletik ja kummivoolus. Kahjuritest kirsipuu-nälkvaablane, kirsipuu-õiekoi ja kirsipuu-lehetäi.
Täiesti haigus- ja kahjurikindlaid sorte ei ole, kuid pakkudes taimele sobiva kasvukoha ja hoolduse, on taim ka haigustele vastupidavam. Kõige edukam haiguse- või kahjuritõrje algab alati ennetusega!
Hästi hoitud kirsipuu eluiga ulatub 35 aastani.
Oled oodatud erinevate kirsipuu sortidega tutvuma lähimasse Juhani Puukooli istikuärisse!
Vaata lisaks:
