Kallid kliendid! Meie e-poe klienditeenindus töötab E-R 10-16 Kõigile kaupade saatmist ja komplekteerimist puudutavatele küsimustele saate vastuse meiliaadressil epood(at)juhanipuukool.ee

3 punkti, mida tähele panna, kui valida aeda kirsipuud

3 punkti, mida tähele panna, kui valida aeda kirsipuud
Postitatud: Nõuanded

3 punkti, mida tähele panna, kui valida aeda kirsipuud

Oled lummatud kevadistest õitsvatest kirsipuudest? Söönud suvel magusaid kirsse vaagnalt või pannud talvel pannkookidele kirsimoosi?

Oleme välja toonud mõned suunavad punktid, mis aitavad valida oma aeda sobiva kirsipuu. Selleks, et kirsipuu end uues kasvukohas hästi tunneks, edukalt õitseks ja vilja kannaks, on oluline õige hooldus. Viimases punktis saab lugeda olulisi nõuandeid kirsipuude hoolduse ja kasvutingimuste kohta.

 

Prunus'Accolade' dekoratiivkirsipuu ilupirsipuu juhani puukool


1. Roosa õiteilu või maitsvad kirsid?

Kuigi kõik kirsipuud kattuvad kevadel õitega, siis klassikalist roosat värvi õievahtu pakuvad meile dekoratiivsed kirsipuud. Ilmselt on kõik näinud kevadist roosade õitega sillutatud kirsside alleed või pilkupüüdvat soolotaime. Vaatepilt on väga mõjus. Dekoratiivseid kirsipuid kasvatatakse just eelkõige nende õite pärast. Ilukirsipuid tuntakse rahvakeeles ka jaapani kirssidena ning see ei ole põhjuseta. Jaapanis on kirsipuud tähtsad ilupuud ning linnahaljastuses laialt kasutatud. Eestis on ilupuuna kasvatamiseks on kõige väärtuslikum ning vastupidavam sort 'Accolade'. Tegemist on sahhalini ja lühiharjaselise kirsipuu hübriidiga. Noored taimed võivad olenevalt kasvukohast olla külmaõrnad ja vajada esimestel aastatel katmist.

 

Hapukirsid kompott keedised moos lauamarjad juhani puukool

 

2. Viljad - kuid kuidas tarbimiseks?

Dekoratiivsete kirsipuude juurest liigume edasi söödava kirsipuu valikute juurde. Söödavad kirsipuud jagunevad hapu kirsipuudeks ja magus kirsipuudeks. Vilju leidub kõigis värvides ja maitsenüanssides, kuid oluline on eelkõige see, kas soovime marju tarbida värskelt või tahame neid ka sisse teha.
 
Hapu kirsipuud on külmakindlad, vastupidavad, kõrgema toiteväärtusega ja laiema kasutusvõimalusega. Hapukirsse saab hapukusest hoolimata tarvitada värskelt. Neist saab valmistada moosi, mahla, džemmi, kompotti jpm. Lehed on head säilitajad. Suurepärase maitsekoosluse saab hapu kirsipuu lehti aroonia mahla sisse lisades. Hapukirsse saab lisandina kasutada mitmete liharoogade puhul. Headeks sortideks on 'Shokoladnica', 'Varjomorelli' ja 'Läti-Leedu madalkirss'. Viimasest valmistatud mahl on hästi tume. Puu isetolmlev ning saagikas. Tasub tähele panna, et sordi nõrgale kasvule osutav nimi ei peegelda taime tegelikku kasvukõrgust. Kõik hapu kirsipuud on suurepärased õitsejad, kattes kevadel kogu taime valgete õitega.

Magus kirsipuud on külmaõrnemad, aga see-eest äärmiselt tänuväärsed viljapuud, andes väärtuslikke lauamarju. Maguskirsse tarvitatakse eelkõige värskelt. Maitseomadustelt varieeruvad magusatest kergelt hapumagusateni. Viljavärvustelt tumepunased, punased, roosad ja kollased. Tumedat värvi viljadega sorte nimetatakse tihti ekslikult ka mureliteks. Murelipuu on aga hoopis hapu kirsipuu teisend. Magus kirsipuud vajavad palju päikest ning hoolt. Soovitame koduaeda sorte 'Arthur', 'Dönisseni kollane' ja 'Madissoni roosa'.
 
Kirsipuude dekoratiivsuse ja saagikuse ühendavad endas põõsakujulised kirsipuud. Nn põõsaskirsid on madalad, külmakindlad, vastupidavad ja hapukirssidele sarnaste viljadega. Neid võib kasutada hekiks ja piirdeks ning on heaks valikuks väikesesse aeda. Edukalt kasvavad ka suuremas terrassipotis või rõdul. Selliseks sordiks on hapu kirsipuu põõsakujuline sort 'Carmine Jewel'.

 

Hapukirsipuud õites juhani puukool

 

3. Kasvukoht ja hooldus
 
Kõik kirsipuud armastavad päikest, väetamist ning viljakat ja lubjarikast mulda. Kirssidele soovitame lisada igal aastal aialupja, et tagada puule sobiv mulla happesus. See on oluline, et kirsipuud saaksid mullapinnast kätte vajalikud toitained ja suudaksid need omastada. Lupjamine viia läbi kas sügisel või varakevadel.

Väetada tasub kirsipuid varakevadel lämmastikurohke kevadväetisega ning peale õitsemist fosfori- ja kaalimirohke täisväetisega. See on oluline, et soodustada viljade arenemist ning muuta taim haigustele ja kahjuritele vastupidavamaks.  

Kirsipuude puhul on siiski kõige olulisemaks märksõnaks lupjamine, lupjamine ja veelkord lupjamine.

Haigustest kahjustavad kirsipuud peamiselt luuviljaliste mädanik, kirsipuu-lehevarisemistõbi, luuviljaliste lehepõletik ja kummivoolus. Kahjuritest kirsipuu-nälkvaablane, kirsipuu-õiekoi ja kirsipuu-lehetäiTäiesti haigus- ja kahjurikindlaid sorte ei ole, kuid pakkudes taimele sobiva kasvukoha ja hoolduse, on taim ka haigustele vastupidavam. Kõige edukam haiguse- või kahjuritõrje algab alati ennetusega. Hästi hoitud kirsipuu eluiga ulatub 35. aastani.


 
Oled oodatud erinevate kirsipuu sortidega tutvuma Juhani Puukooli istikuäridesse üle Eesti!

Söödava kirsipuu valiku leiab siit.

4 kuud tagasi
Copyright © 2020 Plantex AS. Kõik õigused kaitstud.