Aiandus ei jälgi trende samamoodi kui mood või sisekujundus, kuid eelistatud taimed, kujundusstiilid ja hooldusvõtted on ka siin muutumises.
Suunanäitajaks selles valdkonnas on suuresti Inglismaa. Võtsime kokku, mida ennustavad alanud aastaks sealsed nimekad aiakujundajad, puukoolid ning aiandusajakirjad.
Üldine iseloomustus aastale 2025 on looduse taassünd (nature's renaissance) ehk aianduse keskmes on elurikkuse toetamine, keskkonda säästev toimetamine, uute rohealade loomine ning loodust jäljendav aiakujundus.
Kuigi ilu ja esteetika on endiselt oluline – aiad on ja jäävad nautimise kohaks –, on üha selgem, et ilu kõrval on võrdselt olulised ka keskkonna tervis ja bioloogiline mitmekesisus.
Keskkonnateadlik aiandus
Moodsa aianduse keskmeks on saamas jätkusuutlikkus - üha enam võetakse omaks keskkonnale sõbralikumaid lahendusi.
Heaks näiteks siin on Eestiski populaarsust leidev kaevamisvaba aiandus, mis säilitab mulla struktuuri. Orgaanilised väetised, vihmavee kogumine, orgaaniline kahjuritõrje, tolmeldajatesõbralik taimevalik ja päikeseenergial töötavad aiavalgustid on muutumas keskkonnateadliku aedniku valikuks.
Muutuv kliima seab üha enam esikohale taimi, mis saavad hakkama ka äärmuslikes ilmastikutingimustes. Nõutud on kohalikku päritolu taimed, põuakindlad liigid ja varju armastavad taimed. Nii väheneb aias kastmisvajadus ja kahjulike kemikaalide kasutamine.
Bioloogilise mitmekesisuse väärtustamine
Elurikkuse väärtustamine peab saama aednike üheks prioriteediks.
Aeda metsikumate osade jätmine, aiaäärte niitmata jätmine, hekkide istutamine, sobivasse kohta jäetud puuokste ja lehekõdu kuhjakesed, väikeste joogikohtade olemasolu – see kõik muudab aia lindudele, putukatele ja väikestele imetajatele meeltmööda varjupaigaks.
Mida mitmekesisem on taimede valik, seda suuremad on neil võimalused toidu ja elupaiga leidmiseks.
Aiakujundus jäljendab looduse vabadust
Aiakujundustes liigutakse vabama, vähem struktureeritud esteetika poole ja eemaldutakse jäikadest geomeetrilistest kujundustest.
Uus lähenemisviis jäljendab looduslikke istutusskeeme, kus on olemas erinevad värvid, tekstuurid, kihid ja kõrgused. Tulemuseks on lopsakad peenrad ja istutusalad, mis meenutavad taltsutamata maastikke.
See trend muudab istutusalad visuaalset põnevaks ja selline aed on võit keskkonnale, sest loob elupaiku lindudele, mesilastele ja liblikatele, samas vähendab vajadust väetiste, kahjuritõrje ja intensiivse hoolduse järele.
Uute rohealade loomine
Muutust on läbimas nii traditsioonilised niidetud muruplatsid – nende osakaal väheneb või need asendatakse, - kui ka tähelepanuta ja kasutamata jäetud õueruumid, nagu parklate või sõiduteede eraldusribad, kasutamata teejupid, parkimiskohad või hoopis või hoonete katused.
Neid saavad alad, mis on täidetud erinevate vähenõudlike ja tolmeldajaid ligimeelitavate madalate ja kõrgemate püsikutega. Sellest võidab keskkond ning juurde tekib mõnusaid rohelisi välialasid, kus aega veeta ja kosutust leida.
Jätkub ka juba aastaid kasvav suund, et väikesed siseõued, rõdud ja aknalauad täidetakse maksimaalselt taimekonteineritega. Elavseintest rõduaedadeni – on palju loomingulisi viise, kuidas tuua rohelust ootamatutesse kohtadesse.
Populaarsuse kasvu ennustatakse ronitaimedele.
Metsaaiad
Metsaaiad jäljendavad mitmekesist looduslikku ökosüsteemi. Sealt leiab pinnakatjaid, püsikuid, põõsaid ja puid, sh söödavate viljadega, samuti ronitaimi, kes kõik kokku moodustavad tervikliku kihilise koosluse.
See edendab bioloogilist mitmekesisust, säästab vett ja loob keskkonna, kus iga liik on teisele vastastikku kasulik - taimed toetavad üksteist. Selline aed nõuab minimaalset hooldust, aga pakub vastu rikkalikku lopsakust ja mõnusat rahulikkust.
Taimed, kellele siin tähelepanu pöörata: mispelpihlakas, harilik sarapuu, harilik humal, harilik ussitatar, metsmaasikas.
Puude tähtsus
Puudel on oluline roll ökosüsteemide parandamisel – nad pakuvad varju, tõstavad õhukvaliteeti, loovad elupaiku ja toetavad aia elustikku. Üha enam mõistetakse ja kiidetakse puude kasu ning neid lisavad oma kujundusplaanidesse üha enam ka aiakujundajad.
Taimed, kellele siin tähelepanu pöörata: sanglepp (must lepp), valge pihlakas, põldvaher, must kask.
Iirised
Püsilillede seast on aiakujundajate üheks lemmikuks tõusmas iirised.
Need pilkupüüdvate õite ja silmatorkavate värvide poolest tuntud püsikud on kohanemisvõimelised ja saavad hakkama erinevates tingimustes. Nad lisavad istutusaladele ja peenardele särtsakat elegantsi ning seda ühtviisi võrdselt nii moodsas kui ka traditsioonilises aiakujunduses.
Kaared ja võlvid
Tahad lisada aiaruumile salapära ja lummust? Aiakujundajate uued lemmikud, kaarjad võred, ümmargused väravad ja peegelpinnad kutsuvad avastama ja lisavad väliruumidesse mängulisust ja ootamatust.
Need elemendid võivad olla aia fookuspunktid, tõmmates omale tähelepanu või luua uusi aiaruume, mida läbi väravakaare avastama minna.
Keskkonnasõbralikud materjalid
Olgu tegu suurte aiandusnäituste või eraaedadega, suund on võetud sinna, et nii aiarajatiste, õuemööbli, aga ka peenraservade ja sillutiste puhul kasutatakse üha enam ringlussevõetud ja taaskasutatud materjale.
Lisaks keskkonna jalajälje vähendamisele annavad päästetud puit ja taaskasutatud metall aedadele omapära ja visuaalset atraktiivsust.
Aed kui heaolu oaas
Aedadest saab veelgi enam koht, kus lõõgastuda ja taastuda, jõudu koguda. Aedu luues saabki teadlikuks eesmärgiks lõõgastus - luuakse aiaruume mediteerimiseks, lugemiseks või rahulikus atmosfääris einestamiseks ja suhtlemiseks. Looduse terapeutiline jõud ühendatakse isikliku heaoluga.
Mõnusat atmosfääri aitavad luua erinevad istumiskohad, veevulinat pakkuv aiaelement või veesilm, rahulik värvipalett, lõhnavad taimed.
Kokkuvõttes - olenemata sellest, kas oled kogenud aednik või algaja, kindlasti pakuvad need trendid inspiratsiooni oma lähenemisviisi värskendamiseks ja millegi uue proovimiseks!
