Olgu tegemist loodusliku või ise loodud tehisliku veesilmaga, tuleks ka selle ümbrust haljastada ja kujundada nagu muud aiaruumi. See seob veesilma muu aiaga ühtseks tervikuks ning muudab kaldajoone n-ö pehmemaks.
Kui aiaveekogu on muust pinnasest eraldatud, siis saab seda ääristada püsikutega, kes on niisukuslembesed. (Nimekirja neist leiad loo lõpust.) Kui aga aiaveekogu on ilma piirdeta ning vesi ujutab kallast aeg-ajalt ka üle, siis tuleks vaadata vee- ka kaldataimede poole, kes naudivad “varbad vees” olemist ehk veepiiril kasvamist.
- Veetaimede hulka kuuluvad taimed, mis kasvavad kuni meetri sügavusel vees, üleni vees või veepinnal.
- Kaldataimed on aga niiskete kasvukohtade taimed vee piiril.
Need n-ö varbad vees taimed kasvavad märjas kaldamullas või kalda lähedal, maksimaalselt kuni 40 cm sügavusel vees. Siia kuuluvad näiteks suur parthein, harilik varsakabi, kalmus, harilik luigelill, kollane võhumõõk, soovõhk.
Nendega kujundamisel võta eeskuju loodusest, kus kaldavees on kaislate, kalmuse või luigelille pikad peenikesed varred, kaldal aga madalamad iirised, kevdvõhk ja teised.
Valik vee- ja kaldataimi on sellest suvest saadaval esimest korda ka Tallinna külje all Harku istikuäris ning Tartu istikuäris. Saame meie valikuga lähemalt tuttavaks!
Harilik luigelill
Kasvab kaldalähedastel niisketel aladel.
Taime kõrgus 60–100 cm. Tal on lintjad, tumerohelised kitsad lehed ning roosakasvalged, umbes 2,5 cm läbimõõduga sarikõied, mis asetsevad pika varre otsas. Õitseb juunist augustini.
Ameerika varsakabi
Madal puhmikuline veetaim. Tuleks istutada max 10 cm sügavusele vette.
Rikkalikult valgeid kollase südamikuga lihtõisi. Õitseb varakult, alates aprilli algusest kuni maikuu teise pooleni. Õiitseb harilikust varsakabjast pikema perioodi. Lehed on läikivad ja tumerohelised.
Eelistab huumusrikast, alaliselt märga kasvukohta. Kasvab nii täispäikeses kui ka poolvarjus.
Kasutatakse veekogude ääres koos kõrrelistega.
Harilik varsakabi 'Plena'
Madal, puhmikuline veetaim.
Taime kõrguseks keskmiselt 20–30 cm. Lehed on läikivad, tumerohelised. Õitseb maikuus säravkollaste täidisõitega.
Eelistab huumusrikast, alaliselt märga kasvukohta. Kasvab nii täispäikeses kui ka poolvarjus. Istutada max 10 cm sügavusele vette.
Kasutatakse veekogude ääres koos kõrrelistega.
Harilik varsakabi 'Polypetala'
Veetaim. Kõrgust u 50 cm. Tuleks istutada max 20 cm sügavusele vette.
Ta on nagu hiiglaslik harilik looduslik varsakabi - põhiliigist on õied ja lehed 2-2,5 korda suuremad. Lehed rohelised, õied kuldkollased. Õitseb aprillist juunini.
Eelistab huumusrikast, alaliselt märga kasvukohta. Kasvab nii täispäikeses kui ka poolvarjus.
Kasutatakse veekogude ääres koos kõrrelistega.
Ahtalehine villpea
Looduslikult soodes, rabades ja heinamaadel levinud veetaim.
Armastab happelist pinda. Sobib igasugune savine kasvukoht. Kord sellise leidnud, võib käituda küllaltki invasiivselt. Valguse osas nõudlik ei ole. Elab üle ka kõige külmemad talved.
Muidu pretensioonitult rohekas-pruuni lehestikuga taime muudavad pilkupüüdvaks, nagu nimigi viitab, selle vartel end ilmutavad valged "villased" tutid, mis sarnanevad puuvillaga. Sel ajal on taim erakordselt dekoratiivne.
Harilik kalmus 'Variegatus'
Kõrge, puhmikuline vee- ja sooaiataim, kel on väga ilus ja dekoratiivne rohelise-valge triibuline leht. Lehed on u 2–3 cm laiad.
Õied tagasihoidlikud. Õitseb mais-juunis.
Talle sobivad viljakad mullad ja kuni 30 cm sügavune vesi ning päikeseline kuni poolvarjuline koht.
Sobib üksikult ja rühmadena veekogude äärde ja sisse. Hea "tiigipuhastaja". Üldmuljelt sarnaneb kollase võhumõõgaga.
Suur parthein 'Variegata'
Kuni meetrikõrgune puhmikuline.
Kollase-valgetriibulise lehestikuga. Kasvab pehmes (ehk mineraalainetevaeses), veidi happelises vees. Talub mineraalväetistega saastatud vett. Istutada max kuni 20 cm vette.
Kasutatakse basseinis, tiigis. Võiks kasvatada maasse kaevatud anumas, kuna levib risoomide abil kiiresti.
Harilik pilliroog 'Variegatus'
Kõrgekasvuline (1–2 m) kõrreline ja veetaim. Soovitav istutada 10–50 cm sügavusse vette või kaldaäärde.
Atraktiivsed kollase-rohelisekirjud lehed, meenutavad bambuseskasve.
Ideaalne kasvatamiseks madalas vees või niiskel pinnasel, kus on ruumi. Või istutada potiga vette, et levimist piirata.
Armastab savikamat mulda, aga on nõus kasvama ka teistel pinnastel. Päiksepaisteline kasvukoht väga sobiv.
Järvkaisel 'Albescens'
Vähenõudlik ja hea vastupidavusega veetaim.
Kõrgus 75–100+ cm. Õisik asub õie lehtedel, õitseb juunist juulini. Lehed on ilusad rohelise-valge-kollasekirjud. Kasvab niiskes pinnases ja madalas vees (soovitavalt kuni 50 cm sügavusel). Talub nii seisvat kui nõrgalt voolavat vett.
Massistutuse korral arvestada viis taime ruutmeetrile.
Kare kaisel 'Zebrinus'
Vähenõudlik ja vastupidav mitmeaastane veetaim.
Taime kõrguseks on 100–150 cm. Võib kasvada alaliselt väga niiskes pinnases või “jalgupidi” vees. Eelistab päikeseküllast kasvukohta, talub minimaalselt varju. Looduses leidub väga vähe kahjustajaid.
Taime uhkuseks on kaunid kollaste ristitriipudega varred, mis sobivad ilmestama mistahes soo- ja veeaeda. Istutada 10–40 cm sügavusele vette.
Harilik luga ’Spiralis’
Puhmikuline veetaim.
Taime kõrgus on 30–40 cm, puhmiku laius 30 cm. Rohelised lehed ebakorrapäraselt püstiselt ja väändunult (nagu roheline "vedru"!). Õitseb juulis ja augustis väikeste pruunide õisikutega.
Eelistab parasniisket huumusrikast veidi happelist kasvukohta. Kasvab edukalt ka alaliselt märjas pinnases. Täispäike kuni poolvari.
Istutada veekogude äärde või max kuni 10 cm sügavusele vette.
Kamtšatka kevadvõhk
Madal, kuni 40 cm kõrgune kaldataim. Väga hinnatud!
Taimel on rosetina kasvavad ovaalsed rohelised lehed ning väga kaunid kallat või aarumit meenutavad õied. Need ilmuvad juba enne lehti, kui ülejäänud kallas on veel must. Õied on kollakasroheka õietõlvikuga, mida ümbritseb puhasvalge tuppleht. Selle lõhn võib lähedalt nuusutades olla ebameeldiv. Õitseb mais.
Taim istutada toitainerikkasse pinnasesse, soovitavalt mitte otse vette (max kuni 10 cm sügavusse).
Niiskuslembesed taimed
Veepiirist kaugemale või ääristatud veesilma kõrvale sobivad järgnevad niiskuselembesed püsikud ja kõrrelised:
- veelembesed iirised, nagu Siberi iiris, Kämpferi iiris, sile iiris, kõrreliselehine iiris, kollane võhumõõk
- kobarpead
- päevaliiliad
- hostad
- sõnajalad
- kortslehed
- laudleht
- bergeenia
- rodgersiad
- kaelus-ussitatar
- siidpöörised
- kullekupud
- angervaks
- ainuroog
- kukesabad
- ojamõõl
